/nginx/o/2018/11/12/11568477t1hf2b5.jpg)
«Ma arvan, et 20 aasta pärast me vaatame kõik seda fossiilsetel kütustel põhinevat energiat nagu mingisugust pattu või halba tegu – nagu praegu vaadatakse suitsetamise peale,» räägib staažikas ettevõtja Jüri Mõis, miks ta pärast Nelja Energia müüki uuesti taastuvenergiasse investeerib.
Mõis oli pikaaegne investor rohefirmas Nelja Energia. Mais andis Eesti Energia teada, et tahab pea 500 miljoni euro eest firma ära osta, praeguseks on tehingu heaks kiitnud ka konkurentsiamet. Reaalselt raha läks investorite vahel jaotamisele 289 miljonit, Mõisale kui 4 protsendi omanikule kukkus tehinguga tasku 11,6 miljonit eurot.
«Ma võin niimoodi öelda, et kui mul oleks vabalt valida olnud, siis mina ei oleks Nelja Energia osalust müünud. Ma olen taastuvenergia usku,» ütleb laiahaardeline ettevõtja, endine hansapankur Mõis nüüd.
«Nelja Energia oli ettevõttena kuld ka, tõesti hea ettevõte. Võib-olla Eestis ta ei paistagi nii väga välja nagu Leedus, suurem osa toodangust ja kasumist tuli sealt,» lisab ta. Firma suuromaniku, Norra Buskerudi omavalitsusega oli aga sõlmitud leping ühes kaasamüügi kohustusega, nii et müügil valikut polnud.
Esmaspäeval andis Mõis teada, et investeeris ühes Hannes Tamjärvega päikesekatuseid tootvasse Eesti idufirmasse Roofit.solar. Ka Tamjärv, samuti endine hansapankur, kuulus Nelja Energia omanikeringi ning teenis müügitehingust ligikaudu 7 miljonit eurot.
Investeeringu maksumust Mõis ei avalda, ent ütles, et kõike teenitud summat idufirmasse ta igal juhul ei paigutanud. «Nüüd tuleb jälle portfelli hajutada, heade riskihaldamisreeglite põhjal. Ega siis kõik see, mis tuli ettevõttest nimega Nelja Energia ei saa kõik minna sinna, mis on Roofit.solar,» räägib ta. Peale Roofit.solari praegu muid rohelisi lahendusi Mõisa jaoks investeeringute mõttes silmapiiril ei ole.
Ametlikus teates ütles Mõis, et on ise aastaid kodus juba päikesepaneele kasutanud ja tootlus Eesti tingimustes on üllatavalt hea. «Roofit.solar on välja arendanud huvitava tehnoloogia. Pealtnäha tavaline katusematerjal sisaldab päikeseelemente ja toodab elektrit sama hästi kui tavalised päikesepaneelid. Selline lahendus tundub väga suure tulevikuga.»
Roofit.solari asutas kaks aastat tagasi Andri Jagomägi ning firma enda teatel toodavad nad päikesekatuseid, mis suudavad edukalt konkureerida maailma parimatega nagu näiteks Tesla solar roof süsteemiga nii hinna, tarneaja kui ka paigalduse kiiruse osas.
Jagomägi isik oli ka Mõisa jaoks investeeringu tegemisel oluline. «Ikka samamoodi, nagu kõik minu investeeringud on sündinud,» vastab Mõis küsimusele, kuidas ta idusse investeerimiseni jõudis. «Ma kunagi töötasin Hansapangas, seal käis tohutult palju inimesi läbi ja mul oli võimalus iga inimese kohta teha omad järeldused, kellega võib koostööd teha või kellega tahaks väga koostööd teha, kellega parem mitte.»
Ta rääkis, et samamoodi sündis tal vaguniprojekt Meta-EKS ja täpselt samal meetodil ka Nelja Energia ja nüüd ka Roofit.solar. «Kui rahastust tulid otsima inimesed, kellest ma väga lugu pean ja keda ma väga usaldan, siis seda on lihtsam käsitada, kui sul on selline taust olemas,» räägib Mõis.
Eesti Energia plaanib pärast Nelja Energia tehingu lõpule viimist liita selle tütarfirmaga Enefit Green, mille vähemusosalus peaks järgmisel aastal börsile minema. Kui Mõisalt pärida, kas ta kaaluks ka sellesse investeerimist – ostes nii kaudselt osa Nelja Energiast tagasi –, naerab ettevõtja esialgu pikalt ning nõustub ajakirjanikuga, et tema küsimus on tõesti päris väljakutsuv.
«Õnneks mul on võimalik sellele mitte vastata. Kui ütleksin jah, siis ajaksin iseendale hinda üles, kui ütleksin ei, siis oleks jälle teistsugused hädad. Aga ma ei pea seda otsustama, sest seda pole veel börsil ja mul on umbes aasta aega seda asja otsustada,»ütleb Mõis lõpuks.
Küll aga usub ta, et riigile tuleb üks hetk – Mõisa sõnu kasutades – mõistus pähe ning ehkki praegu vannutakse, et enamusosalust ära ei anta, siis ühel hetkel müüakse firma siiski maha, nii et Enefit Green muutub poliitikast väljaspool seisvaks ettevõtteks.
«Näiteks Finnair. Hansapank ja Finnair läksid koos börsile ja siis oli ka suuri lubadusi, et riik ei kaota kunagi kontrolli Finnairi üle, täna on minu teada Finnairil 8 protsenti riigi osalust. Teine näide on Tallinna Vesi. Ka Tallinna Vesi pidi kindlasti jääma ju alati 51 protsenti linna kätte. Täna on vist 35 protsenti,» toob Mõis näiteid.
«Ei juhtu midagi, kui ta enamusosaluse ära müüb, ta ikkagi muutub poliitikast väljapool seisvaks ettevõtteks. Seda ma arvan, et see sama tee on. Vannuvad mis vannuvad, et ei anna kunagi ära enamust,» ütleb Mõis. «Vot selle pärast ma ei arva midagi hullu Enefit Greeni poole pealt.»
Laiemalt näeb Mõis roheenergiafirmadele Eesti turul potentsiaali küll. «Ei tea, miks ei peaks nägema. Ressursina on igasugust rohevara siin – Nii päikese, tuule kui ka biomassi näol,» räägib ta. «Üldiselt ma arvan, et küllap selle seadusandlusega saame ka enam-vähem korda. Praegu ta tundub natuke oliitilistes tõmbetuultes olev, aga on teada, et suund on umbes see, et subsiidiumid lähevad nii-öelda vähempakkumise peale ja enamasti on Eesti ka selle peale minemas,» lisab ettevõtja.
/nginx/o/2018/09/06/11391443t1hd74b.jpg)
/nginx/o/2018/11/09/11562216t1he5d5.jpg)