«Õnneks mul on võimalik sellele mitte vastata. Kui ütleksin jah, siis ajaksin iseendale hinda üles, kui ütleksin ei, siis oleks jälle teistsugused hädad. Aga ma ei pea seda otsustama, sest seda pole veel börsil ja mul on umbes aasta aega seda asja otsustada,»ütleb Mõis lõpuks.
«Küll üks hetk tuleb mõistus pähe»
Küll aga usub ta, et riigile tuleb üks hetk – Mõisa sõnu kasutades – mõistus pähe ning ehkki praegu vannutakse, et enamusosalust ära ei anta, siis ühel hetkel müüakse firma siiski maha, nii et Enefit Green muutub poliitikast väljaspool seisvaks ettevõtteks.
«Näiteks Finnair. Hansapank ja Finnair läksid koos börsile ja siis oli ka suuri lubadusi, et riik ei kaota kunagi kontrolli Finnairi üle, täna on minu teada Finnairil 8 protsenti riigi osalust. Teine näide on Tallinna Vesi. Ka Tallinna Vesi pidi kindlasti jääma ju alati 51 protsenti linna kätte. Täna on vist 35 protsenti,» toob Mõis näiteid.
«Ei juhtu midagi, kui ta enamusosaluse ära müüb, ta ikkagi muutub poliitikast väljapool seisvaks ettevõtteks. Seda ma arvan, et see sama tee on. Vannuvad mis vannuvad, et ei anna kunagi ära enamust,» ütleb Mõis. «Vot selle pärast ma ei arva midagi hullu Enefit Greeni poole pealt.»
Laiemalt näeb Mõis roheenergiafirmadele Eesti turul potentsiaali küll. «Ei tea, miks ei peaks nägema. Ressursina on igasugust rohevara siin – Nii päikese, tuule kui ka biomassi näol,» räägib ta. «Üldiselt ma arvan, et küllap selle seadusandlusega saame ka enam-vähem korda. Praegu ta tundub natuke oliitilistes tõmbetuultes olev, aga on teada, et suund on umbes see, et subsiidiumid lähevad nii-öelda vähempakkumise peale ja enamasti on Eesti ka selle peale minemas,» lisab ettevõtja.