Pop-up-veespordikool Meresõber tahab tegutseda aasta läbi

Pop-up merekool Meresõber Eisma sadamas 2018. aasta juunikuus Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

• Meresõbra laagrites ja treeningutel on saanud esimesed mereristsed 2 350 inimest
• Noorte merekooli aastaringseks muutmiseks napib vahendeid

2016. aastal tegevust alustanud ning selle ajaga 2 350 inimesele meresõidu võlusid tutvustanud pop-up-veespordikool Meresõber tahaks muuta oma tegevuse aastaringseks. Kuigi nii kohalikud omavalitsused Meresõbra tegutsemispunktides kui ministeeriumide ametid on kinnitanud, et tegemist on hea ja vajaliku algatusega, napib Meresõbral raha ja varustust, et muutuda hooajalisest rannalaagrist pidevaks huvi- või spordikooliks.

Pop-up-merekool Meresõber käivitati Eesti Jahtklubide Liidu purjetamisentusiastide algatusena ühena merekultuuriaasta 2016 projektidest. Nüüdseks 3 aastat tegutsenud Meresõber on käinud meresõitu ja veeohutust õpetamas 25 asukohas üle Eesti. Lastele toimub merenduse algõpe 5-päevaste suvelaagritena, täiskasvanud osalevad päevastel kiirkursustel. Kokku on Meresõbra abil vee peale viidud 2 350 inimest.

Suvelaagrid on head, aastaringne õpe veel parem

Meresõbra algataja, Eesti Jahtklubide Liidu arenduskomisjoni liige Indrek Ilves ütles, et korraldajatel on plaan muuta tegevus aastaringseks. «Praegu paistab, et see võib alates 2019. aastast ka õnnestuda. Meil on olemas esialgsed kokkulepped minimaalseks hädavajalikuks rahastuseks, et Meresõber ka 2019. aasta suvel avada. Läbirääkimised pideva tegevuse jätkamiseks 2019. aasta sügisest on hetkel pooleli,» ütles Ilves.

Meresõiduoskused ja veeohutus on teema ka sisevetel

Indrek Ilves rõhutas, et esmased meresõiduoskused ja teadmised veeohutusest on olulised mitte ainult mereäärsetes piirkondades, vaid ka sisemaal. «Sellel aastal käisime näiteks Maardus, Eismal, Narva-Jõesuus, Toilas, Räpinas, Viljandis, Sõrus, Orissaares ja Valgjärvel. Uutes asukohtades on aastaringse kooli käivitamiseks alustanud tegevust Narva-Jõesuu. Oleme aidanud kaasa Eisma, Räpina ja Kärdla purjetamiskoolide käivitamisele, püüame toetada ka Viljandi, Sõru, Toila ja Maardu purjetamiskoolide arengut,» rääkis Ilves ning lisas, et kuigi iga aastaga tuleb potentsiaalseid asukohti juurde, võtavad uute spordikoolide käivitamise protsessid omajagu aega. Kõige kriitilisemaks pidas Ilves kohalike eestvedajate, treenerite ja õpilaste, aga ka varustuse ja vahendite leidmist.