Euroopa liigub eelarveliidu suunas

Euroopa Komisjoni president José ­Manuel Barroso: «Tähtis on näidata avalikkusele ja rahvusvahelistele investoritele, et me võtame euroala tugevat juhtimist tõsiselt.» Foto: SCANPIX

Euroopa Liit on astumas sammu fiskaaluniooni ehk eelarveliidu suunas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja rahandusvolinik Olli Rehn tutvustasid eile ettepanekuid liikmesriikide eelarve järelevalve tugevdamiseks ja eurovõlakirjade loomiseks.

Eelarve koostamise käigus peaksid eurotsooni liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. oktoobriks eelarvekava, et komisjon saaks vajadusel omapoolseid ettepanekuid teha. Lisaks tahab EL õigust saata kõikide liikmesriikide rahandusministeeriumisse ja riigikassasse inspektorid, kellel oleks õigus teha vajaduse korral ettekirjutusi.

Tunduvalt vastuolulisem on eurovõlakirjade idee, mille kohta komisjon esitas kolm varianti. Euroopa Keskpanga asepresidendi Vitor Cons­tâncio arvates oleksid eurovõlakirjad vajalikud kas või lihtsalt maailma rahapoliitilise süsteemi jaoks, kuna toimiksid kasulike välisvaluutareservidena.

Ehkki dollari osakaal globaalse reservvaluutana on viimase kümne aastaga kahanenud 72 protsendilt 61-le, on Euroopa võlakriis dollari osatähtsust taas tugevdamas. Kuna USA peab vähendama nii eelarvedefitsiiti kui ka võlakoormust, ei saa nad maailmale oma lühi- ja pikaajalisi võlakirju aga suuremas mahus pakkuda.

«Selles kontekstis on eurovõlakirjad vajalikud,» ütles Constâncio eile Londonis peetud kõnes, ja lisas, et tulevikus vajab maailma finantssüsteem USA dollari kõrval reservvaluutana ka Hiina jüaani.

Saksa rahandusministri Wolfgang Schäuble arvates ühised võlakirjad eurotsooni võlakriisi aga ei lahenda ning see hoopis vähendab survet reegleid rikkunud riikidele. «Küsimus on Euroopa riikide finantsdistsipliinis. Kohe kui te hakkate rääkima eurovõlakirjadest, võtate nendelt riikidelt survet maha,» toonitas Schäuble.

Stabiilsusvõlakirjade vajalikkuses veendunud Barroso tunnistas, et eurovõlakirjad üksi ei lahenda kriisi ega asenda reforme, mida surve all olevad riigid peaksid läbi viima.

«Tähtis on näidata avalikkusele ja rahvusvahelistele investoritele, et me võtame euroala tugevat juhtimist tõsiselt nii distsipliini kui ka konvergentsi poolt, ja stabiilsusvõlakirjad on just selle näiteks,» toonitas Barroso.