/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/07/13/8889731t1h12dd.jpg)
Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs on lisaks varem teadaolevale kriminaaluurimisele veel ühes Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) kriminaaluurimises kahtlusalune.
Läti keskpanga president on kahtlusalune veel ühes kriminaaluurimises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KNAB ei avaldanud, mis süüteos Rimšēvičsit seekord kahtlustatakse ja kas see on seotud likvideerimisele läinud ABLV Bankiga. Asja keeldus kommenteerimast ka Rimšēvičsi advokaat Juris Grīnvalds.
Märtsis kajastas Läti Televisioon, et KNAB on alustanud ABLV Banki taotlusel kriminaaluurimist ning, et see uurimine võib olla seotud USA rahandusministeeriumi finantskuritegudevõrgustiku (FinCEN) süüdistustega, et pank on osaline rahvusvahelises rahapesus ja terrorismi rahastamises.
«KNAB viib praegu läbi kriminaaluurimist seoses faktidega, mida mainiti ABLV Banki esindajate avalduses. Et uurimisprotsessi mitte tõkestada, ei saa KNAB anda täpsemat informatsiooni uurimisega ja sellega seotud isikute kohta,» teatas KNAB.
Suvel esitati Rimšēvičsile ka süüdistus korruptsioonis ja 250 000 euro ulatuses altkäemaksude võtmises, vastutasuks millele aitas ta praegu samuti likvideerimisel olevat Trastakomercbanka regulatiivsetes küsimustes.
Asja eest vastutava prokuröri Viorika Jirgena sõnul alustati uurimist kahe Trasta Komercbanka aktsionäri taotlusel. Kuigi tema sõnul olid mõlemad aktsionärid juhtumis altkäemaksu andjad, ei esitada neile süüdistust, kuna nad teavitasid juhtumist ametivõime.
Jirgena sõnul palus 2010. aastal üks aktsionäridest Rimšēvičsilt abi Trasta Komercbanka vaidluses riigi finantsjärelevalveametiga (FKTK). Abi osutamise eest tehti Rimšēvičsile välja reis Venemaale, Kamtšatkasse.
2012. aastal palus üks teine aktsionär taas Rimšēvičsi abi regulatiivsetes küsimustes. Siis nõudis Rimšēvičs pangalt aga juba 500 000 eurost altkäemaksu, mida aitas vahendada ärimees Maris Martinsons. Kuna Rimšēvičs ei suutnud panga aktsionäride nõudmisi täies ulatuses täita, maksti altkäemaksu lõpuks vaid 250 000 euro ulatuses, millest 10 protsenti sai Martinsons.