Luminor: oskustööjõu nappus paneb tööstureid üha enam tehnoloogiasse investeerima

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Ding Ting / imago/Xinhua

Eesti töötleva tööstuse kiire mahukasv on Luminor Eesti äripanganduse juhi Krõõt Kilveti sõnul möödas. Tuleviku kasv on üha rohkem uute tehnoloogiate, innovatsiooni ning majanduse digitaliseerimise päralt, mis pole aga ettevõtetele sugugi lihtsad väljakutsed suureneva tööjõupuuduse kõrval.

«Kiire majanduskasvu tempo hoidmiseks tuleks senisest enam investeerida rahvusvahelisse konkurentsivõimesse – kõige suurema riski võtavad need, kelle strateegias ei ole investeeringuid ja arendustegevust,» kinnitas Kilvet Luminori pressiteates.

Juba mõnda aega on Eesti puhul tööstussektoris siseturu tellimused kasvanud ekspordist kiiremini, mis peegeldavad sisenõudluse hoogsamat arengut. Statistikaameti andmetel müüdi septembris välisturule 67 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel suurenes toodangu müük võrreldes 2017. aasta septembriga koduturule viis protsenti, eksport jäi samale tasemele.

«Ekspordi kasvatamine endises tempos muutubki majanduste kasvutempode aeglustumise korral aina suuremaks väljakutseks ja kvalifitseeritud tööjõunappus survestab ettevõtjaid investeerima automatiseerimisse ja tööjõu automatiseerimisse,» lisas Kilvet.

Masinaehitusega tegeleva ettevõtte Welmet juhatuse esimehe Märt Lehtsalu kinnitusel pole palgasurve ja tööjõupuudus tööstussektoris uued väljakutsed. Palju suuremaks probleemiks peab ta hoopis kohaliku haridussüsteemi puudulikkust, pädevate õppejõudude puudust ja vähest noorte karjäärinõustamist.

«Noored ei viitsi õppida ja paljud lähevad pärast üldhariduskooli lõpetamist välismaale lihttööd tegema, ehitusele armatuurrauda tõstma või küprokit paigaldama. Sellises olukorras tulebki lahendusi otsida ennekõike robotite kasutuselevõtust ja töötajate täiendõppest. Automatiseerime protsesse, koolitame töötajaid, kaasame Ukrainast renditööjõudu,» iseloomustas Lehtsalu ettevõtte väljakutseid.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Triin Ploompuu sõnul ettevõtete käibed kasvavad, üha rohkem arendatakse uudistooteid ja leitud on ka uusi eksporditurge. Ometi ei anna see põhjust rõõmustada. «Ettevõtete kasumi söövad ära palgaralli ja elektrienergia hind, mis pole teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimeline,» ütles Ploompuu.

Kõige aktuaalsemaks probleemiks masina- ja metallitööstuses on tema sõnul oskustööjõu puudus, mille tulemusel kipuvad tarned hilinema ja sisse tuleb ka palju praaki. «Tööd tuleb teha muidugi mitmel suunal, muuhulgas sellega, et riigi raha eest siin hariduse saanud spetsialistidel oleks põhjust kaaluda ka Eestis töötamist. Aga mööda ei saa ka näiteks sellest, et tööstust puudutavad seadusemuudatused tuleks senisest enam vastavate erialaliitudega eelnevalt läbi arutada,» lisas liidu tegevjuht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles