/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/11/7567053t1hfa43.jpg)
Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad tuvastasid Raplamaa ehitusobjekte ning metsandus- ja toitlustusettevõtteid külastades kaheksa ümbrikupalga maksmise kahtlusega ettevõtet.
MTA kahtlustab Raplamaa ettevõtteid ümbrikupalga maksmises (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontrollitud 45 äriühingu 101 töötajast oli töötamise registris registreerimata viis inimest ning vale kandeliigiga (tasuta töötamine) oli 11 inimest. Registreerimata ning vale kandeliigiga töötajad pärinesid toitlustus- ja ehitussektorist.
MTA maksuauditi üksuse juhi Airi Lepassare sõnul vaadati kõigi kontrollitud ettevõtete palgatasemed üle ja ümbrikupalga kahtlusega ettevõtetega tegeletakse individuaalselt edasi. Kolme ehitusettevõtte palgatasemed viitasid ümbrikupalga maksmisele ja kuus äriühingut jäävad jälgimisele töötajate osas, kes olid tööl, kuid kellele veel palgamakseid ei ole deklareeritud.
«Sellised äriühingud peavad tööjõumaksud kindlasti deklareerima ja tasuma. Täpsemad asjaolud ning täiendava maksukohustuse suuruse selgitame välja maksumenetluse käigus,» lisas Lepassar.
Oktoobri külastustest oli seekord enim probleeme toitlustusasutustes, kus teenindajad olid tööle vormistatud tasuta töötamise kandega. Nelja ettevõtte osas jätkuvad menetlused, kuna tuvastati nii deklareerimata käivet kui ka töötasult maksmata makse.
«Kuna seekord tuvastasime 11 töötajal vale kandeliigi «tasuta töötamine», siis tasub üle korrata, et ärisektoris on tasuta töötamine siiski väga erandlik. Üldjuhul ei ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel tööd tasu saamata,» rõhutas Lepassar.
«Tasu saaja peab aru saama, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel tekkinud maksukohustuse eest vastutab nii tööandja kui ka töötaja ise. Ümbrikupalga maksmine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Kui tööandja maksis palka ja ei deklareerinud seda, tuleb see deklareerida ja tulumaks tasuda töötajal endal,» märkis Lepassar.
«Üha enam näeme maakondades ümbrikupalga riske just mikroettevõtetes, kus tihti ei tehta vahet ettevõtte ja omaniku tuludel ning kuludel. Näiteks on viimasel ajal olnud mitmeid juhtumeid, kus töötajad saavad töötasu juhatuse liikme või temaga seotud isiku pangakontolt, kuhu ettevõtte tulud laekuvad. Selline töötasu jäetakse deklareerimata ja maksud sellelt tasumata. Taoline juhtum avastati ka ühes Raplamaa ettevõttes, kus menetluse tulemusel suurenes äriühingu maksukohustus töötasudelt üle 12 000 euro,» ütles Lepassar.
MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks 4 protsendini. Selleks jätkab amet ümbrikupalkade maksmise ja käibe varjamise tuvastamiseks suunatud vaatlusi üle Eesti.