Tootmine algas tema sõnul puhtast isekusest ja soovist midagi head juua ning nii hakatagi oma väikeses garaaž-vabrikus siidrit ja toonikut tootma. «Katsetused erinevate toorainetega viisid rabarberi- ja tikrivahukateni ning sealt tuli ka nii-öelda suurem läbilöök. Hobiettevõtmisest sai päris ettevõte, millel tänaseks juba päris suured sihid silme ees,» räägib Vutt.
Seejuures on Nudistiga praegu seotud inimeseste taust küllaltki värvikirev. «Üks meist on olnud seotud lennundusega, teine kinnisvaraga, kolmas keerelnud aastaid reklaamimaastikul, neljas tegelenud nahast aksessuaaride tootmisega, viies möllanud teenindussektoris,» loetleb joogivabriku tegevjuht.
Kui Vutilt küsida, miks on Nudist võtnud teistest väikestest alkoholitootjatest mõnevõrra teistsuguse suuna, tõdes ta, et bränd on ilmselt oma tõekspidamistelt natuke teistmoodi, üritab olla vahetum, lõbusam ja tihtipeale ka natuke provotseerida või pilada erinevaid ühiskonnas kehtivaid norme.
«Näitena kasvõi meie Rabarbra, mis on turul saanud rabarberi vahuveini sünonüümiks. No ei ole kõige traditsionaalsem saadus, millest jooki teha. Kasvab ju sisuliselt kompostis. Aga näe, rahvale meeldib. Ja meile meeldib vanakooli veinitootmisele natuke läbi oma toodangu nii-öelda puid alla panna,» naerab Nudisti tegevjuht.
«Loovus teeb võidukäiku»
Seejuures on firma oma sihtides ambitsioonikas ning ei tunneta konkurentsi mitte Eesti teistelt väiketootjatelt, vaid näeb end võistlemas pigem välismaiste vahuveinide tootjatega.
«Tahaks, et kui on sünnipäev, aastavahetus või mõni vastuvõtt, käiks enne Asti või Prosecco järele minemist mõttest läbi Rabarbra, Princessa või äsja lansseeritud vaarikavahuvein Diana. Sõnum võiks olla, et kodumaal tehakse ka väga head kraami,» räägib Vutt.