:format(webp)/nginx/o/2018/11/06/11554315t1hd1f1.jpg)
«Kõik algas umbes kolm aastat tagasi, kui omanikud panid püsti oma Nõmme vabriku, et luua maitseid ja teha jooke ilusateks sündmusteks ja toredateks hetkedeks. Olime roppusteni tüdinud neist igavatest, kemikaale ja suhkrut täis jookidest, mille plakateid kõik baarid siiani täis on,» avab end peenjoogivabrikuks nimetava Nudisti tegevjuht Matthias Vutt firma tausta.
Tootmine algas tema sõnul puhtast isekusest ja soovist midagi head juua ning nii hakatagi oma väikeses garaaž-vabrikus siidrit ja toonikut tootma. «Katsetused erinevate toorainetega viisid rabarberi- ja tikrivahukateni ning sealt tuli ka nii-öelda suurem läbilöök. Hobiettevõtmisest sai päris ettevõte, millel tänaseks juba päris suured sihid silme ees,» räägib Vutt.
Seejuures on Nudistiga praegu seotud inimeseste taust küllaltki värvikirev. «Üks meist on olnud seotud lennundusega, teine kinnisvaraga, kolmas keerelnud aastaid reklaamimaastikul, neljas tegelenud nahast aksessuaaride tootmisega, viies möllanud teenindussektoris,» loetleb joogivabriku tegevjuht.
Kui Vutilt küsida, miks on Nudist võtnud teistest väikestest alkoholitootjatest mõnevõrra teistsuguse suuna, tõdes ta, et bränd on ilmselt oma tõekspidamistelt natuke teistmoodi, üritab olla vahetum, lõbusam ja tihtipeale ka natuke provotseerida või pilada erinevaid ühiskonnas kehtivaid norme.
«Näitena kasvõi meie Rabarbra, mis on turul saanud rabarberi vahuveini sünonüümiks. No ei ole kõige traditsionaalsem saadus, millest jooki teha. Kasvab ju sisuliselt kompostis. Aga näe, rahvale meeldib. Ja meile meeldib vanakooli veinitootmisele natuke läbi oma toodangu nii-öelda puid alla panna,» naerab Nudisti tegevjuht.
Seejuures on firma oma sihtides ambitsioonikas ning ei tunneta konkurentsi mitte Eesti teistelt väiketootjatelt, vaid näeb end võistlemas pigem välismaiste vahuveinide tootjatega.
«Tahaks, et kui on sünnipäev, aastavahetus või mõni vastuvõtt, käiks enne Asti või Prosecco järele minemist mõttest läbi Rabarbra, Princessa või äsja lansseeritud vaarikavahuvein Diana. Sõnum võiks olla, et kodumaal tehakse ka väga head kraami,» räägib Vutt.
Ta tõdes ka, et lõppkokkuvõttes on kõik Eesti väiketegijad lõpuks sama asja eest väljas. «Mida rohkem me koos teiste väiketootjatega tarbimiskultuuri ja traditsioone arendame, seda teadlikum on meie jookide tarbija ja seda rohkem ta massitoodangust kaugeneb. Kuskil tuleb paratamatult piir ette, aga selleni veel pikk maa minna,» märgib Nudisti tegevjuht.
Ka Eesti joogituru kohta laiemalt tõdeb Vutt, et ajad on huvitavad. «Erinevad kitsendused ja uus turuolukord on loonud pinnase, kus leidlikumad ja hallist massist eristuvad brändid jäävad ellu ning kasvavad suuremateks ja tuntumateks. Loovus teeb võidukäiku.»
Aasta tagasi kaasas Nudist ühisrahastuse kaudu pea 110 000 eurot. «Me ei tee saladust, et aasta tagasi eelmise ühisrahastuse käigus seatud eesmärgid on ületatud mitmekordselt ning uute kõrguste vallutamine juba käib,» ütleb Vutt. Tema sõnul on Nudist parasjagu loomas aktiivselt kontakte erinevatel potentsiaalsetel eksportturgudel ning mõlgutamas mõtteid uue investeerimisvooru läbiviimiseks 2019. aasta esimeses kvartalis.
Aasta 2019 saab tema sõnul olema Nudisti jaoks äärmiselt põnev. «Tegutseme hetkel aktiivselt kontaktide loomisega potentsiaalsetel eksportturgudel. Lisaks valmistame ette uut investeerimisvooru ja mõlgutame mõtteid, mis uusi tooteid veel turule võiks tuua. Võime lubada, et Nudistist kuuleb lähiajal nii meil kui ka mujal üsna palju,» lubab Vutt.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)