Veerenni tänaval pandi nurgakivi uuele Tallinna asumile

Vaade uuele asumile Veerenni tänava poolt. Foto: Merko Ehitus Eesti

Teisipäeval pani ehitusettevõte Merko nurgakivi lähiaastate suurimale korteriarendusprojektile, Uus-Veerenni elukvartalile.

Uus-Veerenni asum jääb Veerenni, Tehnika ja Vana-Lõuna tänavate vahele. Ehitustööd algasid tänavu juunis ning arenduse esimene etapp peaks valmis olema 2019. aasta lõpus. See hõlmab 12 hoonet, milles on 137 korterit ja kaheksa äripinda.

Veerenni tänava äärde ehitatakse kuus kolmekorruselist linnavillat. Teisele poole rajatakse kuus nelja- ja kuuekorruselist korterelamut. Ehituse teises etapis rajatakse Veerenni tänava äärde neli linnavillat ning tahapoole neli kortermaja. Kolmandas etapis kerkib tänava äärde veel kuus maja ning arendus peaks ulatuma juba peaaegu Veerenni-Tehnika ringristmikuni. Neljas ja viies etapp hakkavad Vana-Lõuna tänava poolt tagasi linna poole tulema.

Vaade uuele asumile Veerenni tänava poolt. Foto: Merko Ehitus Eesti

Hoonetel on ühine maa-alune osa, kus asub parkla. Majade vahele jääb avar, roheline ning autovaba haljastatud õueala, kus asuvad valgustuse ja pinkidega puhke- ja grillialad, lehtlad ning laste mänguväljakud. Majade vaheline ala on avatud ning võimaldab liikuda Veerenni tänavalt otse Vana-Lõuna tänavale. Järgmise 10-15 aasta jooksul valmib arendusalal kokku ligi 50 korterelamut, Pille ja Tiiu tänavad, infrastruktuur, lasteaed ja avalik linnaruum. Arendusala kogupindala on üle 12 hektari

Praegu on müügil vaid esimese etapi elamispinnad ning 137 korterist sajal on juba huvilised olemas. Uus-Veerenni hooned on projekteerinud arhitektid Tõnis Tarbe ja Johann- Aksel Tarbe, maastikuarhitektuuri lahenduse on loonud Karin Bachmann ja Mirko Traks. Hoone- ja taristuehitustöid teeb ning juhib Merko Ehitus Eesti.

Uus-Veerenni esimese etapi hoonetes on 1–4-toalised korterid, kuuekorruseliste elamute esimestel korrustel asuvad ka äripinnad. Valikus on nii väiksemad linnakorterid kui ka isikliku terrassi ja murualaga suuremad perekorterid. Paljudel korteritel on lodžad, esimese korruse korteritel avarad terrassid.

Korterelamud on B energiaklassiga. Hoonete fassaadidel kasutatakse väärikaid materjale – tellist, klaasi, terast – mis on lihtsalt hooldatavad ning kaunid ka 50 aasta pärast. Majades on ruumipõhiselt juhitav vesipõrandaküte ja korteripõhine soojustagastusega sundventilatsioon. Korterite sisekliima, läbipääsude ja erinevate näitude juhtimine on läbi automaatika võimalik nii korteri seinalt kui ka interneti vahendusel.

Korterite suurused jäävad vahemikku 35–118 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad on vahemikus 2142–3255 eurot.