/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/10/02/11463670t1h8d9b.jpg)
Teise pensionisamba remont läbis riigikogus esimese lugemise ning jõuab tagasi teisele lugemisele novembri teises pooles. Remondi eesmärgiks on suunata pensionifondid rohkem raha teenima.
II pensionisamba suur remont on täies hoos (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühidalt kokku võttes vähendatakse valitsemistasusid ja pannakse fondide tasud sõltuma tulemustest. Nii peaks Eesti pensionifondide haldustasud langema OECD maade n-ö keskmisele tasemele. Inimestele kätte jäävad lisamiljonid teenivad aga omakorda neile tulevikus tublisti tulu.
Kaotatakse ka piirangud aktsiate ostul ehk edaspidi on lubatud ka 100 protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Muuhulgas tekib võimalus investeerida ka näiteks reitinguta võlakirjadesse, kokku kuni 10 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
«Ühtlasi võimaldatakse pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid ning teisi, turuväliseid ja vähem likviidseid investeeringuid, mis pensionifondide pikka ajahorisonti arvestades sobivad nende investeerimisportfelli. Eelduslikult toetab see ka Eestis investeeringute tegemist,» selgitas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid septembris Postimehele.
Keskmine valitsemistasu väheneb valitsemistasu piirmäära vähendamise tulemusel 2019. aastal 0,96 protsendilt 0,62 protsendile. Tasude langus jätkub ka edaspidi, sõltudes pensionifondide mahtude kasvust.
«Ma usun, et investeerimispiirangute leevendamine ning võlakirjadesse investeerimise sunni äravõtmine tuleb õigel ajal, arvestades võlakirjade kõrgeid hindasid ja madalaid tootlusi ning võimaldab fondidel edaspidi teenida pensionikogujatele ka kõrgemat tootlust,» rääkis Lillelaid.
LHV asutaja ja pensionifondide juht Andres Viisemann ütles, et muudatusettepanekutes leidub küll vaieldavaid detaile, kuid üldiselt on see õige samm õiges suunas. «See on väga olulise mõjuga seadusemuudatus, mis muudab põhjalikult seda, kuidas ja kuhu pensionifondid tulevikus investeerivad,» lausus ta.
«Ma loodan, et antud muudatused – haldustasu järsk alandamine, kuid edukustasu lubamine – suunavad fondivalitsejaid investeerima oma investeerimismeeskondade arengusse, et saavutada pensionikogujatele kõrgemat tootlust,» jätkas Viisemann.
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimehe Kristjan Tamla lisas soona, et arvestades pensioniinvesteeringute pikaajalisust, on meil pensionifondide lubatav aktsiaosaluse määr olnud seni suhteliselt madal. «Kuni 2010. aastani oli see maksimaalselt 50 protsenti ning seejärel maksimaalselt 75 protsenti. Näiteks Rootsis on pensionifondidel lubatud aktsiatesse investeerida ka üle 100 protsendi,» tõi ta näite. «Ajalooliselt on fondide pikaajalises tootluses suurt rolli omanud aktsiainvesteeringute osakaal – aktsiaturud on üle pikema perioodi näidanud üldjuhul paremat tootlust kui muud finantsturud,» lisas ta.
Pensioniühistu Tuleva juht Tõnu Pekk tervitas muudatusi, kuid nägi sellest ka kitsaskohti, mille kohta loe pikemalt artiklist «Puust ja punaseks: suur muutus II pensionisambas».
Pikemalt tasub lugeda ka artiklit «Pensionifondid suunatakse rohkem raha teenima».