Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Galerii: vaata, millised lilled õitsevad pimedal ajal ja kuidas neid hooldada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kui enamiku lillede õitsemise aeg jääb suvesse või sügisesse, on päris palju ka selliseid toataimi, mis kaunistavad kodu just kõige pimedamal ajal – talvel.


Aianduskeskustes on õitsvaid kaunitare uskumatult palju. Nende seast võib leida nii erinevaid orhideesid, jõulutähti ja -kaktuseid, mitmeid bromeelialisi, hüatsinte, alpikanne, ratsuritähti, roosbegooniaid, asaleasid ning isegi suurte kaunite õitega hortensiaid.

Vöödiline ekmea

Ekmea on väga vastupidav taim keskküttega ruumides. Taim õitseb järjest mitu kuud. Õie närbumisel hukkub ka vana leherosett. Uued tekkinud tütartaimed istutatakse kevadel eraldi uude mulda. Ekmea ei talu otsest päikest. Kastmiseks tuleks kasutada toaleiget vett ning enne järgmist kastmist peab muld olema kuivanud.

Sinine tillandsia

Bromeeliate perekonda kuuluv tillandsia on vähenõudlik taim, kes talub varjulisemat ruumi, mitte otsest päikest. Tillandsial tuleks kasta toaleige veega mulda ja ka leheroseti keskosa. Enne järgmist kastmist tuleb mullal lasta kuivada. Taim talub ka mõnenädalast läbikuivamist.
Väetada leheroseti keskele kord kuus kevadest sügiseni lahja toalilleväetisega.

Vriisea

Vriisea on samuti vähenõudlik taim. Teda tuleks kasta toaleige veega lehekodariku keskele. Veerosetis peab alati olema vesi, välja arvatud jahedas ruumis kasvades. Taim talub
läbikuivamist isegi mõne nädala jooksul. Soojadel suvehommikutel tuleks õhuniiskuse hoidmiseks lehti piserdada. Väetada lahja toalilleväetisega kord kuus. Vriisea armastab hajusat valgust. Vältida tuleks otsest päikest. Ära õitsenud taime leherosett kuivab ära ning ümber äraõitsenud taime tekib hulgaliselt võsusid. Istutage nad kevadel ümber uude potti ja jätkake hooldamist endisel viisil.

Ludiisia

Orhideede hulka kuuluvat ludiisiat on toas üsna kerge kasvatada, ta on leplik ja kohanemisvõimeline. Ludiisia eelistab mõõdukalt sooja tuba, parajalt kastmist, õhuniiskust ning hajutatud valgusega kasvukohta. Kuna ludiisia vars haruneb ja on laiuva kasvuga, siis sobib talle paremini lai ja madal kausjas istutusnõu. Varred juurduvad kergesti ka vees. Ludiisiat ei tohi piserdada, lehekaenaldesse jäänud vesi võib põhjustada mädanikke. Taime tuleks õitsemise ajal väetada orhideeväetisega. Kevaditi istutada ümber suuremasse potti orhideemulda.

Kuuking

Kuuking on soojalembene taim, kuid teda saab kasvatada ka jahedamas, ent mitte alla 15 kraadises ruumis. Kuuking eelistab võimalikult valget, kuid otsese päikese eest varjatud kasvukohta. Kuuking õitseb järjest mitu kuud. Pärast õitsemist ei tohi õisikuvart ära lõigata niikaua, kuni see on veel roheline – sellest võivad areneda uued õiepungad. Pärast õitsemist on õige aeg orhidee ümber istutada veidi suuremasse potti orhideedele mõeldud kasvusubstraati.

Orhideed kastetakse toasooja veega umbes kord nädalas. Mitte üle kasta! Õitsemise ajal väetada nõrga orhideeväetise lahusega.

Tsümbiidium

Tsümbiidium vajab palju värsket õhku, palju valgust ja suhteliselt jahedat kasvukohta (16-20 kraadist ruumi). Suvel kastetakse keskmiselt kaks korda nädalas. Kui tsümbiidiumi ebasibul on sile ja punnis, siis on kastetud piisavalt. Mitte üle kasta! Talvel tuleks taime harvem kasta. Väetatakse kord kuus orhideeväetisega.

Novembrist veebruari lõpuni vajavad tsümbiidiumid pungade arenemiseks ja puhkemiseks lisavalgust. Ära õitsenud õisikuvars lõigatakse tsümbiidiumil täielikult ära. Uued õied arenevad järgmisel aastal värske ebasibula juurest. Taimi istutatakse ümber iga kolme aasta
tagant orhideemulda veidi suuremasse potti.

Jõulutäht

Jõulutäht eelistab kasvamiseks hajusvalgust. Kasta tuleks teda korrapäraselt, kuna taim ei talu läbikuivamist. Taime tuleks kaitsta külma ja tuuletõmbuse eest. Tugev temperatuurikõikumine televiisori, arvuti või mõne küttekeha läheduses võib põhjustada lehtede varisemist.

Särav piimalill

Juba vanaema aknalaualt tuttav särav piimalill ehk kristusekroon õitseb peaaegu aasta läbi. Taim vajab kasvamiseks palju valgust ning seega kasvab suurepäraselt täispäikese käes. Piimalille tuleks kasta korrapäraselt, lastes enne järgmist kastmist mullal kuivada. Taim talub umbes kuuajalist läbikuivamist, mis ergutab õite teket.

Igal teisel kevadel tuleks kristusekroon istutada ümber veidi suuremasse potti, kasutades kaktusemulda. Pikaks veninud võrsed võib tagasi lõigata, see soodustab taime tihedamaks kasvamist. Taim sisaldab piimmahla ning vartel on teravad astlad.

Hüatsint

Jahedamas ja võimalikult valges ruumis õitseb potis ajatatud hüatsint kauem. Õied lõhnavad väga tugevalt, seetõttu ei soovitata teda panna magamistuppa. Kasta tuleks nii, et muld on ühtlaselt niiske. Pärast õitsemist võib sibula suvel aiamulda istutada.

Roosbegoonia

Õisdekoratiivne taim sobib nii tuppa kui ka suvel aeda või terrassile. Taim kasvab hästi hajusvalges kasvukohas. Vältida tuleks otsest päikest. Kevadel ja suvel kasta taime sageli. Taim ei talu mulla läbikuivamist.

Jõulukaktus

Jõulukaktus kasvab hästi hajusvalges kasvukohas, vältida tuleks otsest päikest. Jõulukaktusel ilmuvad õied tavaliselt novembris-detsembris. Need võivad olla olenevalt sordist valged, kreemikad, roosad, oranžid või punased. Kasta taime korrapäraselt, lastes enne järgmist kastmist mullal kuivada. Ülekastmise korral taim hukkub. Talvel jahedamas kohas kasta harva. Igal teisel kevadel istutada taim ümber hea veeläbilaskvusega turbamulda. Samal
ajal võib taime suurema tiheduse saavutamiseks tagasi lõigata lüli vahekohtadest.

Asalea

Asalea kasvab hajusvalges kuni varjulises kasvukohas. Vältida tuleks otsest päikest. Kasta pehme toaleige veega korrapäraselt, lastes enne järgmist kastmist mulla pinnal pisut läbi kuivada. Kastmisvette lisada igal kastmisel paar tilka sidrunimahla.

Alpikann

Alpikann eelistab jahedat kasvukohta, vältida tuleks otsest päikest. Mitte kasta mulla pealispinda, vaid asetada pott kümneks minutiks madalasse veega täidetud anumasse. Enne järgmist kastmist lasta mullal pisut läbi kuivada.

Ratsuritäht

Suurte kaunite õitega ratsuritäht vajab samuti valget kasvukohta. Enne õitsemist ja selle ajal tuleks teda kasta harva. Õitsemisest kuni puhkeperioodini tuleks teda väetada kaks korda kuus. Kastmine tuleks täielikult lõpetada hilissuvel ning seejärel tuleks taim viia jahedasse 10-15 kraadisesse ruumi. Mõne kuu möödudes ilmub õisikuvars ning siis tuleks sibul istutada ümber suuremasse potti ning alustada kastmist.

Kui ratsuritähe lehtedel, õievartel või sibulal on ebamäärase kujuga punased laigud, on taimel kallal punapõletik. Punapõletiku tekkimist soodustavad suur õhuniiskus, madal temperatuur, ülekastmine või ka lämmastikupuudus mullas. Põletiku vältimiseks tuleks hoida taime valges ja õhurikkas kohas ning jälgida, et vesi ei satuks sibulale.

Kui aga ratsuritäht on juba punapõletikku haigestunud, tuleks taimelt eemaldada haiged lehed ja sibulasoomused ning need ära põletada. Haigeid kohti tuleks desinfitseerida peenestatud puusöega.

Suureleheline hortensia

Suurelehine hortensia eelistab hajusvalgusega kasvukohta, kuid talub ka päikest. Suvel võib taimel lasta kasvada õues, rõdul või terrassil suuremas potis. Ära õitsenud õisikud tuleb põõsalt ära lõigata, see soodustab uute õite teket.

Taim vajab kevadest sügiseni palju vett ja kiire kasvu tõttu ka väetamist kaks korda kuus. Sügisel tuuakse taim enne külmade saabumist tuppa.

Dendroobium

Dendroobiumi õied on pikaealised ja vahel võib neid olla vartel nii palju, et lehed ei paista väljagi. Taim on tundlik ülekastmise suhtes. Enne järgmist kastmist jälgige, et muld oleks jõudnud kahe kastmiskorra vahel ära kuivada. Õitsemise ajal väetada igal kastmiskorral lahja orhideeväetise lahusega.

Beallaara

Silmatorkavalt kaunis orhidee. Kasvutingimuste suhtes üllatavalt leplik. Kasvab meelsasti ida- või läänepoolsel aknal. Muld tuleks hoida ühtlaselt niiskena. Mitte kasta üle ega lasta ka läbi kuivada.

Kambria

See orhidee on algajale kasvatamiseks. Vajab valget kasvukohta, kuid mitte otsest päikest. Suvel palavate ilmadega võiks hommikuti taime piserdada. Kasta toasooja veega keskmiselt kord nädalas. Kord kuus väetada orhideeväetisega.

Kalanhoe

Rohekasvalgete täidisõitega kalanhoe vajab kasvamiseks mõõdukalt sooja ja valget ruumi. Lehed ei talu otsest päikest, taimele tuleks valida hajusvalgusega kasvukoht. Vanade õisikute eemaldamine soodustab uute õiepungade teket. Kastmisel jälgida, et enne järgmist kastmist oleks muld jõudnud veidi läbi kuivada. Liigkastmisel taim hukkub.

Tagasi üles