Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eesti pangad täitsid kurikaelte rahakeerutustes kindlat rolli (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahakantimine Venemaalt sularahana ja pankade kaudu.
Rahakantimine Venemaalt sularahana ja pankade kaudu. Foto: Postimees

Venemaa kurjategijad kasutasid Eesti panku, peamiselt Danske panga Eesti filiaali ja selle eelkäijat Sampo panka teadlikult ja pidevalt oma skeemides. Arvestades järjekindlust, millega kurikaelad kandsid Eesti kontode kaudu oma raha, siis olid nad ülimalt kindlad Eesti pankade huvipuuduses raha päritolu kohta.

Ebaseaduslike rahakeerutajate (Venemaal kutsutakse neid «sulastajateks») teenused on idanaabrite seas laialt levinud, nende teeneid kasutavad nii kuritegijad kui ka pealtnäha täiesti seaduskuulekad ettevõtted ja ärimehed. Skeeme «sularahastamiseks» leidub kümneid.

Konkreetselt kirjeldatud juhtumis kandsid sularahast huvitatud Vene firmad fiktiivsete tehingute alusel suurema summa oma kodumaa nurgataguses pangas konto avanud riiulifirmale, kes kandis omakorda raha Eestis Sampo pangas kontot omanud n-ö vahendusfirma kontole, kes kohe kandis raha edasi Aserbaidžaani pankadesse. Seal tehti ülekanded sularahaks ning saadeti suurte kottidega Venemaale tagasi. 2011. aasta suvel mõisteti Moskvas selles skeemis «kassiiride» rolli täitnud Vugar Nurijev ja Matkerim Mussajev kolmeks aastaks ning nende neli vahelejäänud sularahakullerit kaheks aastaks vangi.

Tagasi üles