:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2016/05/16/5393279t1hef56.jpg)
Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross ütles, et selliseid majanduskriise, nagu oli 2007-2008, juhtub paar korda sajandis.
Ross: suured kriisid tabavad meid kaks korda sajandis (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kriisi kõige olulisem ja selgem kirjeldus on teadmatus – kui ootused uuele kriisile on selgelt sarnased varasematega ja ei sisalda väljamängu, siis kurb tõdemus on, et me ei tea kriisist mitte midagi,» sõnas Ross reedel Filmimuuseumis toimunud Rimi majanduskonverentsil.
Ta tõi näiteks, et kui viimane majanduskriis oli näiteks Ameerikale ja Prantsusmaale ajutine, siis Jaapan on juba aastakümneid kriisis, kuna riik ei suuda kasvada nii kiiresti kui tahaks. «Kriisi tekitab alati kriisieelne periood, kriis peegeldab seda, milline oli buum. Kas me oskame vältida neid kriise?» küsis Ross.
Ta vastas, et ükski buum ei teki pahatahtlikkusest. «Aastakümneid ei ole olnud sellist asjade kombinatsiooni, kus maailm oleks nii kiiresti kasvanud kui 20ndate teisel poolel – finantstsükkel tekitab buumi, buum aga ühel hetkel lahvatab. Kui me läheme buumi aega, siis me oskame küll näpuga järge ajada, et mida valesti tehti. Takkajärgi tarkusena on kõike lihtne öelda.»
Ross lisas, et põhjuseid, miks buum tekib ja turuootused on suured, on palju. «Näiteks 2000ndate algul oli kapitali hind liiga odav ja toimus ressursside nuripaigutus, mis väljendus mitmetes riikides ehitusbuumina. Kriisi põhielement on see, et ei suudeta efektiivselt ühiskonnas kokkuleppeid ümber mängida – mida karmimad on kokkulepped, seda vähem on neid võimalik kiiresti läbi rääkida. Kriisi süvendab see, kui ei suudeta vaidlusi jooksvalt lahendada.»
Ross ütles, et selliseid kriisielemente nagu 10 aastat tagasi täna ei paista. «Sellele eelnev taoline kriis oli 1930. Lähitulevikus ma sellist suurt kriisi ei oska ennustada - sellis tüüpi kriis käib 2 korda sajandis,» lausus ta.
Rimi majanduskonverentsil võtsid sõna Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, psühholoog Kätlin Konstabel, ICA digilahenduste juht Peter Muld, Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse liige Valdis Noppel.
Paneeldiskussioonis osalesid Confido erameditsiinikeskuse juht Kadi Lambot, Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Alexela juhatuse liige Alan Vaht ning ettevõtja Neinar Seli. Päeva modereeris Rimi Eesti juht Vaido Padumäe.