/nginx/o/2018/09/06/11391443t1hd74b.jpg)
/nginx/o/2018/11/09/11562216t1he5d5.jpg)
/nginx/o/2018/11/01/11542052t1h7ad1.jpg)
Käsitööjäätisetootja La Muu plaanib soetada tootmisliini ning hakata tootma ka pulga- ja vahvlijäätiseid.
6-euroseid jäätiseid müüv La Muu sihib pulga- ja vahvlijäätiste turgu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uute plaanide ja investeeringute valguses rääkis La Muu tegevjuht Rasmus Rask (42), kuidas ta oma äri püsti panemiseni üldse jõudis.
Mõtted oma äri püsti panna tekkis siis, kui Rask töötas veel Hansapangas-Swedbankis. Ühel hetkel viis töö Stockholmi, mis tähendas, et päris palju tuli perest eemal olla.
«Hakkasin seetõttu väga igatsema seda, et saaksin oma lastega rohkem koos olla ja teha midagi, mis mind tõeliselt paelub – mille suhtes ma oleksin tõesti kirglik. Me kõik tahame teha ju sellist tööd, mis meile väga meeldib,» räägib Rask.
Sealt äri kooruma hakkaski: Rask rääkis oma sõbra Priit Mikelsaarega, kes oli eraettevõtjana üles ehitamas Biomarketi ketti. «Temaga rääkides tekkis selline tunne, et just Eesti oma ökotooteid võiks arendada ja turule tuua,» ütles ta.
Jäätis tundus Raski sõnul tehtav. «Eestis on olemas mitmeid mahepõllumajandustootjaid, kes tootsid mahepiima, mahekoort, mahemuna, ka erinevaid mahemarju oli saadaval – nii et suhkur juurde ja saab täitsa tehtud. Sealtkaudu me liikvele läksime.» Praeguseks on La Muu tegutsenud kuus aastat.
Rask tõdeb, et La Muul oli muidugi väga palju õnne: turule toomise ajastus oli väga hea ning inimesed ootasid tema sõnul tööstuslikele harjumuspärastel poetoodetele alternatiivi. See oli see aeg, kus Evelin Ilvese eeskujul hakkasid inimesed kodus ise leiba valmistama, ka jäätist tehti kodus, nagu Raski enda peregi.
Inspiratsiooniks suurim konkurent
Ettevõtja ei tee saladust, et inspiratsiooniks oli firmale üks maailma tuntuimatest jäätisebrändidest, kvaliteetjäätis Ben&Jerry's, mis Solarise keskuses müügile tuli, nii et keskuse omanikud seda ise importisid. «See andis meile impulsi, et ahaa, Eestis on võimalik kvaliteetjäätist müüa küll,» räägib Rask.
Äri käima saamine läks suhteliselt libedalt – ettevõtjale endalegi ootamatult. «Ootasin kogu aeg esimese aasta jooksul seda, kust see pauk tuleb. Olid lugenud hulga neid start-upi lugusid ja ootasin seda, et mingisuguse regulatsiooni, konkurentsi või muu takistuse tõttu võib tulla arusaam, et me ei suuda seda ära teha. Et äkki ei saa me mahedatoodetena kätte kõiki vajalikke toorained või ei suuda ei saa retsepte paika,» räägib Rask.
Õnneks läks kõik aga kenasti. «Eesti on kindlasti ettevõtete alustamise jaoks väga hea ärikeskkond, formaalsusi on vähe. Ega see konkurents ei ole ka midagi, mida peaks väga kartma. Eks see ole nii väikese riigi võlu kui valu,» tõdeb Rask.
Üks suuremaid konkurente ongi La Muule praegu Ben&Jerry's, mida oli alguses kätte saada vähe, ent viimasel ajal – ehk just La Muu edu tulemusena? – on brändi omanikfirma Unilever, mis toodab kõike puljongist pesupulbrini, otsustanud hakata kaupa müüma ka laiemas hulgas ketipoodides.
Väga tähtsal kohal on mõistagi ka kohaliku turu tegijad, eelkõige Premia ja Balbiino. Jäätiseturul on Raski sõnul olukord siiski väga erinev võrrelduna näiteks käsitööõllega, kus brände on väga-väga palju ja valik juba ketipoodides on päris kirju.
«Väikeettevõttele antakse palju andeks, aga kui sa veidi kasvad, siis ka partnerid muutuvad oluliselt nõudlikumaks – näiteks kaubandusketid, kus kaupa müüakse. Lepingutingimused muutuvad rangemaks, tekib uusi kuluelemente, mida sa pead kandma, tarbijad muutuvad nõudlikumaks,» räägib Rask.
«Jäätiseturul sellist väiketootmise lainet ei ole toimunud. On kindlasti uusi tulijaid ka, aga ma ütleksin, et jäätisesektoris on pigem suured tootjad olnud selles mõttes tublid, et nad on saanud aru, et tarbija ootab erimaitselisi ja kvaliteetseid jäätiseid, mille eest nad on nõus ka rohkem natuke maksma,» räägib Rask.
Kasv toob uued raskused
Kõige keerulisema on Raski sõnul olnud aga viimane paariaastane periood. «Kui algul läheb hästi, siis mõtled, et nii peabki olema. Aga mingil hetkel, kui esimene värskus ja vaimustus üle läheb, siis on küsimus, et kuidas on võimalik jätkuvalt kasvada,» räägib La Muu tegevjuht.
«Väikeettevõttele antakse palju andeks, aga kui sa veidi kasvad, siis ka partnerid muutuvad oluliselt nõudlikumaks – näiteks kaubandusketid, kus kaupa müüakse. Lepingutingimused muutuvad rangemaks, tekib uusi kuluelemente, mida sa pead kandma, tarbijad muutuvad nõudlikumaks. Kõike seda tuleb arvestada. Sealt tekivadki väljakutsed: kuidas arendada äri edasi kasumlikult sellel pisikesel turul, kus me tegutseme,» räägib Rask.
Eelmise aasta kohta andis La Muu välja äriringkondades juba legendaarseks saanud värvika sissejuhatusega majandusaasta aruande. «Kui 2016. aastal oli ärikasum üle 50 000 euro, siis 2017. aasta lõpetasime üle 60 000 eurose ärikahjumiga. Sitt lugu. Ainus lootus on see, et ehk suudame selle väetise pealt järgmisel aastal rammusa viljapuu sirguma panna. Eks elu näitab!» kirjutab Rask selles.
Aruandes märgib firma ka, et kui 2016. aastal tõi ettevõte turule viis uut jäätist, siis mulluses müügituhinas unustati tootearendus unarusse ning see maksis aasta lõpus kätte – uusi jäätiseid tuli aasta lõpuks turule küll neli sorti, aga nende osakaal müügis ei vastanud La Muu ootustele. «Aga mis siin ikka halada – mis sitasti, see uuesti! Elame veel!» oli firma aruandes optimistlik.
Raski sõnul on ettevõte peamine väljakutse praegu leida uusi võimalusi kasvuks. «Meil on päris palju müügipunkte tänaseks, umbes 200 müügikohta üle Eesti kõikides peamistes kettides: Selver, Rimi, Coop, Prisma, ABC,» loetleb La Muu juht.
Sortiment on ka suhteliselt lai, valikus on 12-13 jäätist sortimendis ja need on ka mitmetes kettides laialt esindatud. Samuti on La Muul Raski sõnul väga vahva lojaalne kliendibaas ja palju fänne.
«Aga meie väljakutse on see, kuidas jõuda laiema auditooriumi ja sihtrühmani. Siin on üks peamine takistav faktor see, et kuna meie jäätis on tehtud sajaportsendiliselt öko- ja mahetoorainest ja käsitöötehnoloogiatega, siis tema hind poes on päris krõbe,» räägib Rask ja tõdeb, et kuueeurost karpi pole ikkagi väga paljudel võimalik osta – vähemalt mitte tihti.
Siht Eesti turule
Niisiis on firma tulevikuväljakutse see, kuidas teha jäätisetooteid, mis oleksid kättesaadavamad paljudele. Järgmisel aastal on firma võtnud plaani investeerida uude jäätisetootmise liini. «Seni on nii, et need, kes on meil Telliskivi loomelinnakus vabrikus külas käinud, üllatuvad, sest tegemist on lihtsalt suure köögiga, kus jäätist valmistatakse mõne masina, pottide ja pliidiga,» avab Rask telgitaguseid.
Jäätiseliin peaks võimaldama kindlasti tootmiskulusid alla viia ja valmistada selliseid jäätiseid, mida firma käsitsi teha ei suuda – näiteks pulga- ja vahvlijäätist. «Ma ei saa olla päris kindel, et kas jõuame juba järgmisel aastal selle kõigega turule, aga see on meie ettevõtte suurem kasvuhüpe, mida näeme,» räägib Rask
Võimalusi näeb La Muu ka välisturgudel, mille poole on ettevõte pisut juba ka vaadanud: esimesed sammud on tehtud Saksa turu suunas, kus on esimesed väikesed sammud ja tellimused. «Peab ütlema seda, et eksportimine on kindlasti keeruline, nõuab kannatlikkust ja omajagu õnne,» märgib Rask. La Muu puhul saab suurem eksport käima minna aga ikkagi siis, kui firmal on tootmisvõimsus olemas ning hinnavõimalused paindlikumad.
«Nii et kui räägime plaanidest, siis võib-olla eksport ei olegi täna kohe kõige olulisem fookus, vaid esmajoones tahaksime Eesti turul saavutada suurema rolli,» räägib Rask.