Korteriühistud ägavad uue pakendiseaduse raskuse all

Eesti Korteriühistute Liidu pealik Andres Jaadla. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti Korteriühistute Liit kurjustab plaanitava seadusemuudatuse peale, mis paneks ühistutele õlule pakendite sorteerimisel senisest palju suuremad kohustused.

«Korteriühistute esindajana oleme seadusemuudatusele sellisel kujul kindlasti vastu,» rõhutas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Uus seadus nõuaks Jaadla sõnul korteriühistutelt seda, et nad peavad juurde ostma või rentima pakendikonteinereid. «Sellega pole aga keegi arvestanud, määratud ei ole ajakava ega ettevalmistusperioodi. See lööb valusalt  kõigi kortermajades elavate eestimaalaste rahakoti pihta,» kurtis Jaadla.

Jaadla sõnul toob avalike pakendikonteinerite kadumine kaasa olukorra, kus varem avalikke konteinereid kasutanud inimesed toovad oma jäätmed korteriühistute territooriumile, konteineritesse või jäätmemajade juurde.

«Kes prügistamise kinni maksab? Kes katab riski, et ei tooda ohtlikke jäätmeid?» viskas Jaadla õhku küsimuse. «Banaanikoor, tahtmatu või tahtlik  pesemata jogurtipakend pakendikonteineris maksutakse jäätmekäitlejate  poolt viiekordse olmejäätmeveo hinnaga (tühivedu). Kes konteineri juures valvama peaks hakkama?! Arvatavasti hakkab kogu vastutust kandma korteriühistu esimees, kes niigi töötab suurema osa ajast vabatahtlikult. Selline töö tuleb tasustada,» rõhutas ta.

Jaadla hinnangul pole jutt sellest, nagu väheneks pakendi eraldi kogumisega olmejäätmete hulk, piisavalt põhjendatud. «Niisuguse seadusemuudatuse ettevalmistamine oleks eeldanud sihtrühmadega läbiarutamist, mida antud juhul pole tehtud. Üleminekuaeg peab olema ja alustada tuleks vabatahtlikkuse alusel üleminekust,» pakkus ta.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.