Eestlane on nõudlik kohvijooja

Kohv. Foto: Ekaterina Fedotova / PantherMedia / Ekaterina Fedotova

Kui veel mõni sajand tagasi oli kohvi joomine levinud vaid valitud seltskonna seas, siis tänaseks on see saanud paljude eestlaste hommikute kohustuslikuks osaks.

Kohvi ajalugu Eestis ulatub tagasi 17. sajandisse, kuid esimene suurem populaarsuse kasv ilmnes alles mõnisada aastat hiljem, 19. sajandi teises pooles. Paraku oli oakohv tol ajal kallis, mistõttu said seda endale lubada peamiselt jõukad elanikud. Tänaseks on suurel hulgal inimestest raske alustada päeva kuuma kohvita, mis valmistatud kvaliteetsetest ubadest. Seejuures muutub kohvi kaasa ostmine kohvikutest või kioskitest kiire elutempo tingimustes üha populaarsemaks.

Erinevalt kohvi valmistamisest kodus, kus kohvipulber või oad jahvatamiseks on leidnud tee ostukorvi isikliku valiku tulemusena, on inimeste teadmised selle kohta, millisest toorainest valmivad kohvijoogid jaekettides sageli vähesed. Baltimaade suurima kohviteenuse pakkuja Coffee Address esindaja Kristjen Sildi sõnul hindavad Eesti inimesed kohvi puhul lisaks hinnale eeskätt kvaliteeti ja langetavad selle põhjal ka ostuotsuse. «Tulenevalt tihedast konkurentsist ajendab mainitud teadmine kohvikuid ja kioske kasutama aina kvaliteetsemaid ube,» märgib ta.

Kui alles mõni aasta tagasi olid Eestis väga levinud araabika ja robusta kohvisortide segudest koosnevad tooted, siis aja möödudes on araabika osakaal populaarsemates toodetes järjest kasvanud. Tänaseks ongi kohaliku kohvituru liidriks 100 protsenti araabika kohvid, olles tugevaks indikaatoriks inimeste teadlikkuse kasvust kohvitoormete sortide, kvaliteedi ja maitseomaduste osas.

Mainitud ube kasutatakse enim ka mugavuskaubanduses. R-Kioski tegevjuhi Tiia Ilvese sõnul hakati üksnes 100 protsenti araabika kohviube ettevõttes kasutama 2013. aasta lõpust. «Tänaseks võime julgelt väita, et langetatud otsus on end ära tasunud. Viie aastaga on kaasaostetava kohvi müük kasvanud ligikaudu kolm korda. Lisaks on suur hulk meie klientidest truud piimakohvile, mille valmistamiseks sobivad 100 protsenti araabika oad suurepäraselt,» lisab ta.

Sildi sõnul sõltub kohvioa lõplik kvaliteet paljudest teguritest. Lisaks kohvisordile on olulised kohvivilja kasvamise tingimused ja konkreetse kasvuperioodi kliima. Samuti farmerite oskused ja hoolsus kohvitaimede eest hoolitsemisel, viljakoristusel ning sellele järgneval töötlusel. «Ühtlasi tasub meeles pidada, et kui vein muutub ajaga paremaks, ei kehti sama põhimõte kohvi kohta. Mida värskem uba, seda puhtamad ja tugevamad on aroomid ning maitsed, mis kohvi tarbimisel kliendile avanevad,» ütleb ta.

Iseloomulike maitsenüansside rõhutamiseks on äärmiselt oluline etapp ka ubade röstimine. Sild selgitab, et röstimise käigus kohviuba paisub. Sõltuvalt protsessi käigus kasutatavast temperatuurist, mis paikneb vahemikus 195–245 kraadi, tekib kohvile iseloomulik teravus ja happesus. Traditsiooniliselt eristatakse kolme rösti – heledat, keskmist ja tumedat. Neist populaarseim on keskmine röst, mida kasutatakse enamiku kohvijookide valmistamiseks. «Eesti kohvikultuur on kiiresti arenenud ning tänaste tarbijate teadlikkus  ubadest ja röstidest muljetavaldav. Kindlasti on sellele kaasa aidanud reisimise intensiivistumine ja valitud sihtkohtades uute põnevate maitsetega tutvumine, mida soovitakse kogeda ka koduses Eestis,» sõnab ta.

Survet pakkuda klientidele parimat kvaliteeti ja pidevalt sortimenti laiendada, tunnistavad ka mitmed jaeketid. Ilves märgib, et inimesed on hakanud uurima, milliseid ube masinates kasutatakse ja milline on nende röstimise aste. Ta ütleb, et võrreldes klientide tänast informeeritust kümne aasta taguse perioodiga, on teadmiste kasv meeletu, sundides ka ettevõtet pidevalt arenema. «Kui paarkümmend aastat tagasi oli kohv kõikjal üsna ühetaoline, oleme tänaseks jõudnud selleni, et kliendid ootavad laia ja kvaliteetset kohvijookide valikut. Peame suutma trendidega kaasas käia. Seetõttu uurime pidevalt, milliste uute maitsetega kohvisõpru rõõmustada,» sõnab ta.