Ligi 80 000 osaühingu tegelikud kasusaajad jäid selgusetuks

78 000 osaühingu tegelikud kasusaajad jäid varju. Foto: ©David H Wells / The Image Works / ©The Image Works / TopFoto

Ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused pidid teisipäevaks esitama andmed oma tegelike kasusaajate kohta, kuid ligi 40 protsenti ühingutest jätsid selle õigeaegselt tegemata. Uuest aastast ähvardab andmete esitamata jätnuid kuni 32 000-eurone trahv.

Ühinguid, kes peaksid tegelike kasusaajate kohta andmed esitama, on ligikaudu 215 000, nende hulgas ligikaudu 186 000 osaühingut ja 21 000 mittetulundusühingut. Tähtajaks esitas andmed 124 000 ühingut, sealhulgas 108 000 osaühingut ja 13 000 mittetulundusühingut.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul jääb õigeaegselt tegelike kasusaajate andmete esitanute hulk samasse suurusjärku nendega, kes esitavad tähtaegselt majandusaasta aruandeid.

«Soovitame andmed esitada kõigil ühingutel, kes seda veel teinud pole. Tegelike kasusaajate kohta on andmeid võimalik esitada ka edaspidi,» ütles Heinapuu.

Ühingu juhatus peaks hoidma tegelike kasusaajate andmed ajakohasena ehk esitama värskendatud andmed 30 päeva jooksul pärast tegelike kasusaajate muutumist. Samuti kinnitab iga ühing oma tegelike kasusaajate andmed iga esitatava majandusaasta aruandega.

Järgmise aasta alguses jõustuvad seadusesätted, millega antakse politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroole ning finantsinspektsioonile õigus menetleda väärteona tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmist või valeandmete esitamist.

Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule, mis praegu on kuni 1200 eurot, või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

Rahandusministeeriumil pole veel teada, kas mõni ühing oli esitanud ka valeandmeid.

«Sarnaselt näiteks majandusaasta aruannetega ei ole ka siin eraldi lauskontrolli ette nähtud. Muudatuse eesmärgiks oli eelkõige meie majanduskeskkonna ausamaks ja läbipaistvamaks muutmine läbi selle, et huvitatud osapooltel, võimalikel koostööpartneritel ja ka avalikkusel oleks võimalik aru saada, kes mingi ettevõtte või ühingu tegelikud kasusaajad on,» ütles Heinapuu.

Varsti ülevõetava viienda rahapesu vastase direktiivi kohaselt tekib lisaks kohustatud isikutel, nagu näiteks pankadel või notaritel, kohustus hakata juhtumipõhiselt teatama kahtlustest, et registris on avaldatud valeandmeid. Küll aga on juba praeguseks ministeeriumini jõudnud mitmed juhtumid, kus ettevõtte väidetavatel omanikel pole aimugi, kes ettevõtte taga tegelikult seisavad. Selline info edastatakse jooksvalt asjakohastele asutustele.

«Viienda rahapesu tõkestamise direktiivi nõuded tuleb Eesti seadustesse kirjutada hiljemalt 2020. aastaks. Kontrollimehhanismi kujundamisega Eesti õiguses on kavas alustada järgmisel aastal,» ütles Heinapuu.

Eesti juhtis ELi nõukogu eesistujana ka läbirääkimisi ELi viienda rahapesu tõkestamise direktiivi üle liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel. Eesti juhtimisel saavutati möödunud aasta detsembri lõpul poliitiline kokkulepe direktiivi sisu üle.