/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/10/31/11538257t1h8a7f.jpg)
Kantar Emor mõõtis Lätis alkoholi ostmas käinute emotsioone ja selgus, et tervelt 56 protsenti naaberriiki spetsiaalselt napsu järele läinud inimestest olid saadud ostukogemusest lausa võlutud.
Uuring: Lätist alkoholi ostmine tekitab eestlastes võlutuse tunde (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätist on viimase aasta jooksul alkoholi ostnud 41 protsenti kõigist Eesti elanikest vanuses 18–74. Spetsiaalselt alkoholi järel käis Lätis 26 protsenti neist, kes üldse naaberriigist vägijooke ostsid, viiendik läks sinna ka muud kaupa ostma ja 52 protsenti sattus Lätti mingil muul eesmärgil, kuid haarasid üksiti kaasa alkoholi.
Kantar Emor küsis viimase kuu jooksul Lätist alkoholi ostnutelt hinnangut ka saadud ostukogemusele ja ostujärgsele tundele. Vastanute hulgas, kes läksid Lätti spetsiaalselt alkoholi järele, oli emotsiooniindeks 56 protsenti võimalikust sajast punktist, mis tähendab, et need inimesed olid piiriülesest poes käimisest lausa võlutud. Neil, kes läksid naaberriiki ka muud kaupa ostma, oli vastav näitaja 19 protsenti ning eestimaalastel, kes läksid Lätti sootuks muul eesmärgil, aga haarasid kaasa ka alkoholi, kujunes emotsiooniindeksiks 27 protsenti.
Kõigi Lätist alkoholi ostnute keskmiseks «võlutuse» määraks kujunes aga 34 protsenti, mis on Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul muljetavaldav tulemus. «Oleme mõõtnud varem inimeste ostuemotsioone ka Eesti kaubanduskeskustes, vastav hinne on olnud seni suurim Selveris (ligi 32%), järgnesid Coop (28%) ja Prisma (24%),» märkis Voog. «Piirikaupluste kohati üsna askeetlik sisustus ja suurte alkoholikoguste müügile suunatud teeninduskultuur on inimeste jaoks ilmselt teisejärguline rõõmu suhtes, mida valmistab hinnasiltide vaatlemine. Küllap on Lätti joogi järele sõitmine omaette rituaal, mis tekitab pealekauba tugeva majandusliku võidu tunde. Aga need emotsioonid võivad väljendada ka protesti riigi aktsiisipoliitika suhtes.»
Lõuna-Eestis oli Lätist jookide ostmisest vaimustunuid märksa vähem kui Tallinnas, küllap saab seda seletada rutiini tekkimisega. Seevastu Tallinna elanike hinne oli lausa 67 protsenti. Kõrgeima hinnangu andsid üldjuhul nooremad inimesed.
Lätist toodud alkoholi osa napsu ostvate inimeste ostudest püsib pigem stabiilsena, jäädes tänavu 20–24 protsendi piiresse. Veel eelmise aasta augustis oli aga Lätist ostetud alkoholi osa 15 protsenti ja aasta varem kuus protsenti. «Võrreldes eelmise suve lõpuga on Lätist ostetud alkoholi osatähtsus kasvanud seega 1,6 korda,» märkis Voog.
Kõigist alkoholiostjatest vaid viiendik on hankinud Lätist vägijooke vähemalt korra paari-kolme kuu jooksul või sagedamini. Kõige sagedamini ostavad Lätist alkoholi 35-49-aastased mehed, 42 protsenti pidevatest ostjatest on Tartu piirkonna ja Lõuna-Eesti elanikud. Kõigist Lätist alkoholi toojatest on tervelt 46 protsenti maa-asulate elanikud.
Septembris tehtud küsitlusele vastas 1100 inimest vanuses 18–74 aastat. Kantar Emor rakendas küsitletavate valimisel kvoote soole, vanusele, rahvusele ja elukohale, et tagada valimi vastavus elanikkonna tegelikule jaotusele.