/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2015/10/08/4570267t1h6d46.jpg)
Inkassofirmad ei tea alati täpselt, kellelt auto valestiparkimise eest parkimistrahve välja nõuda ning pommitavad arvete ja kõnedega ka asjasse mittepuutuvaid inimesi.
Võlanõudja saadab inimestele müstilisi parkimistrahve (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks võlanõudjate ohvriks sattus Jaanika Petti, kes kirjeldas, kuidas teda valestiparkimises süüdistati. «Mul oli vastamata kõne. Mõtlesin, et müügimees. Ja mõni tund hiljem tuli teade, et olen täiesti tundmatu numbrimärgiga autoga parkimise eest võlgu,» ütles Petti.
Tallinnas Tammsaare teel asuvas parklas parkimist korraldava ettevõtte Citypark OÜ esindajate väite kohaselt käis Petti suvel sealses elektroonikapoes ja jättis auto parkimise eest maksmata. «Nüüd nõuab inkassofirma Creditreform Eesti minult 35 eurot. Ma pole mitte kunagi trahvis märgitud autoga sõitnud ja seal poes käinud,» rääkis Petti.
Ta avaldas imestust ettevõtete sellise käitumise üle, sest oleks peaaegu trahvi ära maksnud. «Käed värisesid, saadetakse arveid suvalistele inimestele, kas see on normaalne?» ütles Petti.
Petti asus enda eest võitlema. «Kirjutasin neile, et palun tõestage, et olen võlgu. Vastust ei saanud. Siis helistasin inkassosse ja tädi ütles, et nad lihtsalt katsetasid,» ütles Petti.
Mõned päevad hiljem lõpetati Petti pommitamine. «Kas nad lihtsalt saadavad trahve suvalt laiali ja loodavad, et keegi lihtsalt maksaks ära,» küsis Petti.
Creditreformi esindajad on lugu kommenteerides kidakeelsed, kuid väidavad kindlameelselt, et katsetusmeetidil võlgnevuste sissenõudmisega ei tegeleta.
«Koheselt saan kinnitada, et Creditreform ei ole tegelenud ega tegele katsetusmeetodil võlgnevuste sissenõudmisega. Alati on seos täitmata kohustusega,» jäi Credireformi võlanõude osakonna juht Pille Ader kindlaks.
Ometigi pole Petti lugu ainulaadne. Tallinlane Karel (täisnimi toimetusele teada) kurtis, et Creditreformiga on tal tulnud maid jagada juba aastaid. «Olen 3-4 aasta eest parkinud mingit tuttava parkimistrahvilist autot ilmselt oma mobiiltelefoniga ning "kalastamiskõned" on saanud juba tavaliseks,» ütles Karel.
Kareli sõnul proovivad inkassofirma töötajad kõnede kaudu õngitseda tema kontaktandmeid, et siis inkassosse antud trahvid temalt välja nõuda. «Kui ma teatan, et sellise numbriga auto ei kuulu kindlasti mulle, palutakse saata «igaks-juhuks» numbrid ja nimed, et kellele see võiks siis minu arust kuuluda. Viimase kõne sain eesti keelt purssivalt naisterahvalt paar päeva tagasi ja jutt oli tavapärane - kas see auto numbriga see ja see kuulub mulle?» rääkis ta.
Karel selgitas võlanõudjatele, et see auto ei kuulu temale ja palus, et teda rohkem sel teemal ei tülitataks. Seejärel prooviti Kareli sõnul uut varianti: inkassofirma töötajad ütlesid, et nad heameelega kustutavad tema numbri ära, aga selleks peaks Karel neile oma nimega e-kirja saatma. «Mis mõttes pean saatma? Nõudsin nüüd juba palju resoluutsemalt enda numbri kustutamist,» selgitas Karel.
«Ma tõepoolest ei tea, kelle auto see võib olla ja mida see inimene praegu oma eluga teeb ja ma ei leia, et peaksin mõne inkassofirma eest mingit detektiivi mängima hakkama,» ütles ta.
Creditreform Eesti OÜ jurist Carlo Kask ütles, et ettevõte millegi ebaseaduslikuga ei tegele. «Oleme jätkuvalt seisukohal, et nõuded on seaduslikud ning me ei tegele katsetusmeetodil võlgnevuste sissenõudmisega,» ütles Kask, kuid jättis selgitamata, kuidas artiklis kahe tallinlase poolt kirjeldatud olukorrad tekivad.
/nginx/o/2018/11/09/11560761t1hb58b.jpg)