/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/10/30/11536555t1h780d.jpg)
Eesti Energia kolmanda kvartali käive küündis pea 200 miljoni euroni, mida on üle veerandi rohkem kui mullu. Samas kvartali puhaskasum langes 33 protsenti 10,9 miljonile eurole.
Eesti Energia kasumit tabas kolmandas kvartalis langus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila rääkis, et eelmise aastaga võrreldes kasvasid energiakontserni kõikide põhitoodete müügikogused. Elektri ja vedelkütuste kõrgemad müügitulud tulenesid nii suurematest müügikogustest kui ka kasvanud turuhindadest. Võrguteenuse tariifi 9-protsendilise langetamise mõju kompenseeris suures osas kasvanud müügimaht. Muude toodete müügitulu kasvas peamiselt põlevkivi müügi suuremate tulude tõttu. Soojad ilmad tõid kaasa soojus- ja gaasienergia müügitulude kahanemise, selgitas Avila.
Kontserni elektritoodang oli kolmandas kvartalis 2182 gigavatt-tundi, mis ületas Eesti tarbimist 377 gigavatt-tunni võrra. Kokku toodeti Eestis 2 538 gigavatt-tundi elektrit, mis oli 733 gigavatt-tundi enam kui tarbimine. Eesti kogutoodangust moodustas Eesti Energia elektritoodang 86 protsenti.
«Elektrienergiat tootsime 3,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Seda soosis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kõrgem turuhind. Taastuvenergiat tootsime 77,3 gigavatt-tundi, sellest Enefit Greenis 64,4 gigavatt-tundi. Möödunud aastaga võrreldes kasvas Enefit Greeni tootmismaht 12 protsendi võrra,» selgitab Avila. Suurima osa taastuvenergia toodangust andsid tuulepargid, mis tootsid tänu soodsatele tuuleoludele 47,7 gigavatt-tundi elektrit ehk 18 protsenti enam kui aasta varem.
Võrguteenuse müügitulu langes eelmise aastaga võrreldes 0,8 protsendi võrra, müügimaht kasvas aga 1,3 protsenti. Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus oli tulenevalt tuulisematest ilmastikuoludest 12,4 minutit enam kui aasta tagasi ehk 52,6 minutit. Avila sõnul aitab elektrikatkestusi vähendada paljasjuhtmete asendamine ilmastikukindlate kaablitega ning kolmanda kvartali lõpus oli ilmastikukindla võrgu osakaal Elektrilevi madalpingevõrgus 87 protsenti ja keskpingevõrgus 38 protsenti.
Vedelkütuseid tootis Eesti Energia võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 45,6 protsenti rohkem, kokku 103,6 tuhat tonni. «Tootmismaht kasvas tänu õlitehaste paremale töökindlusele ja Enefit280 lühemale hooldusremondile. Õlitootmises oli tegemist läbi aegade ühe edukama kvartaliga,» kinnitas Avila. Vedelkütuseid müüs ettevõte 79,5 tuhat tonni ja müügitulu teenis 20,7 miljonit eurot.
Vedelkütuste müügitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 35,5 protsenti. Avila sõnul kasvas müügimaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9,3 protsenti.
Kolmandas kvartalis investeeris ettevõte kokku 65 miljonit eurot, millest kolmandiku moodustas Auvere elektrijaama viimane makse.