Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/10/18/13420532t1h7780.jpg)
/nginx/o/2018/10/29/11535349t1h0978.jpg)
- Tulevast aastast kaovad toetused suurtele päikeseelektrijaamadele.
- Edaspidi ehitatakse ilmselt väikeseid päikeseelektrijaamu.
Alates uuest aastast jäävad päikeseelektrimüügi turule sisenevad suurtootjad taastuvenergia toetusest ilma, see sunnib arendajaid veel tänavu päikesejaamu kiiruga valmis ehitama.
Aasta lõpuks kerkib päikesejaamu üle Eesti nagu seeni pärast vihma. Mitme hektari suurusi jaamu rajatakse Paldiskisse, Pärnumaale, Türi-Allikule ja üks väiksem Mäosse. Kevadel sai Järva vallas valmis teadaolevalt Eesti suurim päikesepõld. Kokku on Eestis praegu umbes 1300 päikeseelektrijaama.
«Päikeseenergia tootmine on rusikareeglina kasvanud aastas peaaegu kaks korda viimased kuus kuni seitse aastat, kuid vaadates tulevikku on pilt üsna hall. Toetusi hakatakse andma oksjoni teel, kuid kohvipaksu pealt on raske ennustada, kuidas toetuste puudumine turule mõjub,» ütles Eesti Taastuvenergia Koja esimees Mihkel Annus. Ta lisas, et ilmselt muutub päikeseenergia turg uuest aastast kõikuvaks.
Uuest aastast pikeneks päikeseelektrijaama tasuvusaeg laias laastus poole võrra, mis teeb 15 kuni 20 aastat.
Annus selgitas, et keskmise suurusega päikeseelektrijaam jõuab praeguse taastuvenergia toetusega 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kasumisse seitsme kuni kümne aastaga. Uuest aastast pikeneks päikeseelektrijaama tasuvusaeg laias laastus poole võrra, mis teeb 15 kuni 20 aastat.
Hoog sees
Veel sellel aastal Pärnu külje alla Eesti suurimat päikesejaamade kompleksi rajava Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul on päikeseenergia turg saanud alles nüüd hoo sisse.
«Päikeseelektriseadmete hinnad on langenud piisavalt mõistlikule tasemele, et Eesti saaks neid endale lubada. Varem ei soodustanud turg päikeseparkide ehitamist, kuid nüüd on paraku ehitamiseks juba viimane aeg, sest kaovad ka toetused,» nentis Kaasik.
Ta lisas, et ilma toetuseta tekkivast pikast investeeringuajast ei ole investorid huvitatud. «Kindlasti teeme tulevikus päikeseparke veel, sest päikesetehnoloogia teadmist ei saa ainult endale jätta, kuid edasised lahendused on ilmselt väiksemad ja seotud keskmise suurusega kortermajade või ärihoonetega,» lausus Kaasik.
Kõrged eesmärgid
Ka Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia tootja Enefit Green AS ehitab veel sellel aastal viie miljoni euro ulatuses päikeseelektrijaamu, mis mahuvad vana seadusega taastuvelektri toetusskeemi alla. Ettevõtte juhi Aavo Kärmase hinnangul on päike energiaallikana tulevikus väga oluline, kuid paraku ei ole päikeseenergia Eestis ilma riigi toetuseta konkurentsivõimeline.
Kuigi praegu moodustab taastuvenergia Eestis ligi 19 protsenti, tuleks Kärmase sõnul vaadata, mis saab edasi järgnevate aastate jooksul.
«Energiamajanduse arengukava järgi on 2030. aasta eesmärk viia taastuvelektri osakaal 50 protsendini. Võrreldes praegusega peaksid energiamahud sel juhul kasvama mitu korda,» tõdes Kärmas.
Juunis riigikogus napi häälteenamusega vastu võetud elektrituruseaduse muudatus tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatari sõnul Euroopa Liidu riigiabi reeglitest minna taastuvenergia toetusega üle vähempakkumistele.
Samuti mängib rolli taastuvenergia tootmise tehnoloogia odavnemine. «Senised toetusmäärad fikseeriti ligi kümme aastat tagasi ning olid vähemalt suuremate ühikvõimsuste puhul ajale jalgu jäänud,» rääkis Tatar.
Värske seadus
Kui sellel aastal katab riik päikeseenergiat tootvate jaamade kuludest ligi poole, siis uuest aastast jäävad kehtima vaid keskmise suurusega majale paigaldatavate päikeseseadeldiste toetused, mis on ligi 50 kilovati võimsusega, ja seda kuni 2020. aasta detsembri lõpuni. Tatari sõnul toimub edaspidi taastuvelektri vähempakkumine sõltuvalt sellest, kuidas Eesti oma taastuvelektri taset täidab.
Sealjuures tehakse seaduse ülemineku pehmendamiseks järgneval kolmel aastal keskmise suurusega 50 kilovatti kuni üks megavatt taastuvelektri tootjatele eraldi vähempakkumine. Igal aastal plaanitakse nii hankida kuni viis gigavatt-tundi taastuvelektrit.
Aavo Kärmas lisas, et kui ainuüksi Enefit Green ehitab sellel aastal päikeseelektrijaamu juurde seitsme megavati jagu, siis vähempakkumise teel lisanduvad viis gigavatt-tundi on selgelt liiga vähe. Tema hinnangul oleks tarvis suuremamahulisemaid oksjoneid.
Maht kasvas
Eelmisel nädalal teatas Elering, et tänavu kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 402 gigavatt-tundi ehk ligi viiendiku võrra rohkem kui aasta varem samal perioodil.
Selle aasta kolmandas kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus viis gigavatt-tundi. Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses üle kolme korra.
Kuna enamiku toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise kohapeal ära, siis hinnanguliselt võib päikesepaneelide abil toodetud elektri üldkogus olla võrku antud ja toetust saanud kogusest neli kuni viis korda suurem.
Tuhatkond tootjat
Päikeseelektri väiketootjaid, kes elektrit võrku müüvad ning selle eest taastuvenergia toetust saavad, on 2017. aasta lõpu seisuga Eestis Eleringi hinnangul ligi 900. Enamik neist on mikrotootjad, kelle süsteemi võimsus jääb alla 15 kW.
Lisaks võrku ühendatud süsteemide omanikele on ka neid, kes on päikesepaneelid paigaldanud, kuid pole sellest võrguettevõtet teavitanud, mistõttu info nende kohta statistikas ei kajastu.
2017. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi ja Imatra andmetel päikeseelektri võimsusi Eestis kokku 18,36 MW. Seni on iga aasta toonud kaasa uue rekordi nii koguvõimsuse kui ka aasta jooksul paigaldatud tootmisüksuste lõikes.
Toodetud päikeseelektrienergia maht ulatus mullu 5 GWh-ni, ent märkimisväärse osa päikeseelektrist tarbitakse ära kohapeal.
Taastuvenergiatoetust maksti Eleringi andmetele tuginedes välja umbes 311 000 euro väärtuses.