Lastearst: päkapikud toogu pigem kuivatatud puuvilju

Foto: Vida Press

Tallinna Lastehaigla lasteendokrinoloog Ülle Einberg selgitab, kui palju maiustusi oleks mõistlik väikelapsele korraga kätte anda ja annab soovitusi, kuidas jõuluaeg tervislikumalt üle elada.

Arsti sõnul ei saa komme lastele päris ära keelata, aga neid tuleks anda mõistlikult. Päkapikud võiksid tuua õigeid asju, mitte alati kommi. Ta pakub välja näiteks kuivatatud õunad, mida lapsed närivad tegelikult hea meelega ning millest nad saavad vajalikke vitamiine ja mineraale. Tänapäeval on poodides ka hea valik kuivatatud marju.

Pähklitega soovitab Einberg väikelaste puhul ettevaatlik olla. Suurematele lastele on need küll heaks vahepealaks, aga 2-3-aastastele võivad need olla ohtlikud. Nimelt on arst oma praktika jooksul näinud palju juhtumeid, kui pähklid on lapsele läinud hingamisteedesse.

Suuri kommikotte soovitab arst lastele kätte anda tükkhaaval. Vahelduse mõttes võiks lapsele ühel päeval anda näiteks batoonikese, teisel šokolaadikommi. Einbergi arvates võiksid kommipakkide komplekteerijad ka sinna kuivatatud puuvilju lisada.

Kui võrrelda erinevaid komme, siis ei ole arsti sõnul suurt vahet, milliseid komme eelistada. Näiteks šokolaadid ja batoonikesed sisaldavad mõlemad küllastunud rasvu või taimerasvu. Šokolaadis on isegi magneesiumi, rauda, vaske, nii et see ei olegi nii väga kahjulik. Batoonikesed ei ole šokolaadikommidest tervislikumad.

Küll aga tuleb arsti sõnul vaadata, millest on tehtud klaaskommid, kuna need võivad sisaldada palju värvaineid ja muid sünteetilisi aineid. Siirupikommid aga ei ole nii kahjulikud. Seega oleneb koostisosadest, kui naturaalsed lutsukommid on.

«Karastusjookidega lähevad inimesed siiamaani alt, sest ei loeta paki pealt, palju suhkrut jook sisaldab,» lisab arst, kelle sõnul peaks laps januga jooma puhast vett või morssi.

Väike laps talub arsti sõnul liigset suhkrut isegi hästi. Kui laps peaks suure kommikoguse peale oksendama hakkama, on asi pigem maiustustes peituvates lisaainetes, mida organism ei suuda korraga palju vastu võtta. Selleks võivad olla näiteks küllastunud rasvad.

Ülle Einberg selgitab, et kuna väikelapsed taluvad suhkrut paremini, siis võib alles pikemaajalise valestitoitumise tagajärjel ilmneda vanematel lastel see, et veresuhkur tõuseb üle normi. Nimelt kurnatakse kõhunääre ära ning veresuhkru tase hakkab kõikuma.

Tugeva magusavajadusega laste puhul soovitab arst kujundada harjumuseks, et magusat antakse pärast sööki, mitte vahepaladeks. «Magus rikub isu ära ja laps ei söö hiljem neid toiduaineid, mida organism tegelikult vajab. Kommid ja šokolaad on tühjad kalorid ja ei anna ei mineraale ega vitamiine. Lisaks kahjustuvad piimahambad ja tekib hambakaaries,» lausub ta.

Diabeedilapsi ravides on arst märganud, et raskem on just nendega, kes on harjunud tihti magusat sööma. «Kel on maast-madalast head harjumused, nendega on lihtsam.» Samas ei poolda arst magusa täielikku ärakeelamist: «Kui lapsed nõuavad maiustusi iga päev, siis tuleks kehtestada reeglid, näiteks nädalas üks kommipäev.»

Kui palju kommi väikelapsele anda, millal ja kui sageli?

Tervise Arengu Instituut andis 2009 aastal välja juhendi «Laste ja noorte toidusoovitused». Selle kaasautoriks on teiste hulgas ka Ülle Einberg, kes soovitab lapsevanematel uurida, kui palju magusat on väikesel lapsel mõistlik süüa.

Näiteks 3-6-aastased lapsed võivad päevas süüa pool kuni kaks portsjonit maiustusi. Üks portsjon tähendab kas: 2 teelusikat mett, suhkrut või moosi; 10-15 grammi küpsist; 10 grammi šokolaadi; 10 grammi komme või 1 detsiliiter mahlajooki, morssi või limonaadi.