/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/13/11414354t1ha6ea.jpg)
Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd küsis rahandusminister Toomas Tõnistelt, miks peab riik Eesti Energiale eraldama riigieelarvest 143 miljonit eurot. Tõniste vastas, et see rahasüst polegi veel garanteeritud.
Tõniste: rahalaev Eesti Energiale pole veel garanteeritud (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõniste märkis kirjalikus vastuses Aivar Sõerdi pöördumisele, et järgmise aasta riigieelarves Eesti Energiale ette nähtud aktsiakapitali sissemakse ei ole ettevõttele garanteeritud, kuid see loob baasi ja võimaluse sobiva investeeringu olemasolul ja kapitali vajadusel selline otsus teha.
«Investeerimisotsuseid tehakse 2018. ja valdavalt 2019. aastal, kuid nende tegemise ajaks peab finantseerimine, sealhulgas panus omakapitali, olema tagatud kogu investeeringuperioodi jaoks,» märkis Tõniste oma vastuses.
Eesti Energia strateegia kohaselt on lähiaja suuremad otsustatud ja kaalumisel investeeringud baasinvesteeringud jaotusvõrgu tugevdamiseks ning arendusinvesteeringuid võrgu infrastruktuuri ja taastuvenergiasse. Elektrilevi strateegia näeb ette senisest rohkem vabaturuteenuste arendamist. Muuhulgas osales Elektrilevi loodava kiire internetivõrgu viimase miili hankel. Juhul kui Elektrilevi pakkumine osutub edukaks, on selle projekti investeering 2019-2023 aastatel kuni 68 miljonit eurot, neist 2019. aastal 14 miljonit eurot.
Tõniste sõnul näevad nii omaniku kui ka Eesti Energia strateegia ette tulevikus märkimisväärset kasvu taastuvenergias, kus ettevõte soovib kasvatada alternatiivsetest energiaallikatest toodetud elektri hulka 40 protsendini.
Kuigi Nelja Energia omandamisega taastuvenergia osakaal Eesti Energia tootmisportfellis kasvab, on 40 protsendi tasemeni jõudmiseks vajalikud täiendavad investeeringud – muuhulgas soovib Enefit Green minna edasi Nelja Energia tuuleparkidega Leedus, kus on võimsusi üle 100 megavati ja Soomes, kus on võimalus rajada umbes 100-megavatine tuulepark.
«Jätkuvalt püsib valmisolek alustada Tootsi tuulepargi arendamisega niipea kui kohtuvaidlused lõppevad ning Enefit Green peaks maa enamapakkumisel edukaks osutuma. Soome ja Leedu tuuleparkide projekti investeering oleks hinnanguliselt vahemikus 100-150 miljonit eurot ning Tootsi tuulepargil suurusjärgus 200 miljonit eurot,» ütles rahandusminister.
Paralleelselt taastuvenergia arendamisega töötab Eesti Energia ka võimaliku uue Enefit 280 õlitehase projektiga. 2019. aastaks on kavandatud erinevad planeerimis- ja projekteerimistööd, õlitehase koguinvesteering on suurusjärgus 200 miljonit eurot.
Tõniste rõhutas veel kord, et nimetatud investeeringud on näited Eesti Energia kontsernis töös olevate võimalike investeerimisprojektide kohta, mille osas lõplikke otsuseid pole veel tehtud.