Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/10/24/11522954t1h8a6c.jpg)
Postimees uuris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikmelt Urmas Mardilt, mida krooniliste võlglaste taltsutamiseks seaduse abiga teha saab. Mardi ütles, et kuigi võlglaste arvu kohta statistika puudub, on korteriomanikud, kes jätavad pikalt kommunaalkulud maksmata, korteriühistutes väga levinud probleem, millega tegeletakse vaat et iga päev.
Mardi selgitas, et ühistul on võlglaste pihtide vahele võtmiseks mitu võimalust. Esimese asjana tuleks võlgnikuga kohtuda ja uurida, miks ta arveid ei maksa. Kui on võimalik, tuleks sõlmida võla ajatamise kokkulepe ja paika panna maksegraafik. See võib Mardi sõnul tähendada ka psühholoogilist mõjutamist.