Tuntud peakokk avaldab enda edu salanipid

Pildil Gustavi kondiitriäri omanikud Joel Ostrat(paremalt), Siim Liivamäg ja Rivo Sisas. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

«Ma teadsin, et tahan kokaks saada, mulle see asi väga meeldis. Mul polnud õppeedukus ka nii hea, et oleksin võinud ülikooli arstiks õppima minna,» naerab Eesti üks tuntumaid toidugurusid Joel Ostrat, kui talt küsida, kuidas ta esimesed sammud ärimaailma astus.

Ostrat on üles töötanud hulga brände, näiteks kohviku- ja koogiketi Gustav ning endanimelise Joel Ostrati brändi. Tema osalusi koondav Maitseelamused Grupp ühendab restorane Tartu kultuslikust Wernerist kokteilibaar-restorani Meat Marketini.

Siiski tunnistab tuntud peakokk, et tema ärikarjääris on palju juhtunud asjade kokkulangevuse tõttu. Osa sellest on siiski loogiline: kokaks sai ta pärast kooli ning tegi omajagu karjääri, töötas ja praktiseeris hulgas kohtades.

«Kui sa kokaks juba saad, siis iga koka unistus on saada kas peakokaks või oma koht, mis on veel prestiižsem ja veel lahedam. Eks selle asja nimel sai kõvasti vaeva nähtud,» toob Ostrat välja olulise aspekti enda tee juures ärimaailma.

Samas rõhutab peakokk ka, et tema ümber on kogu aeg olnud edukaid ja toredaid inimesi, kes ka sütitavad. «See kuidagi tuli ka natuke loomulikult, et tuleks teha oma kohvik. See sai edukalt käivitatud, siis süttivad juba järgmised ambitsioonid ja unistused,» ütles ta.

Kuidas aga Ostrat endanimelise brändini jõudis? Peakokk tunnistas, et kindlasti kuskil taga kuklas ajusagara vahel oli oma brändi mõte kindlasti alati olemas. «Eks kõigil meil on ju iidoleid ja mina olen jälginud maast-madalast nii Jamie Oliveri kui Gordon Ramsayt ja teisi meedias vähemtuntud, aga kokandusmaailmas väga kõvasid tegijaid,» räägib Ostrat.

Oma brändini jõudis ta aga enda sõnul lihtsalt nii, et tal oli kümmekond kohvikut-restorani ja ka tootmine olemas. Üht tootmist – koogiäri Gustavit – koliti ühelt pinnalt teisele pinnale ja siis jäi Gustavi vana pind üle.

Äripartner Siim Liivamäega mõeldi äri üle kogu aeg ning jõuti ka selleni, et magusat ja torte juba tehakse, võiks ka midagi soolast teha. Tolleks ajaks oli juba aastaid tegutsenud catering-bränd Maitseelamused ning alguses oli plaani seda kasutama hakata, ent siis tõdesid äripartnerid, et see on ennast juba cateringu-turule nii sisse söönud, et seostub vaid enda valdkonnaga.

«Mõtlesime ja nuputasime ja lõpuks jõudsime mõtteni, et miks me ei teegi siis, Joel, sinu nimelist brändi. Et niikuinii nad pasundavad ajakirjanduses sinust, teeme siis sinunimelise brändi ka ja vaatame, kuidas see läheb,» räägib Ostrat.

Ettevõtjale, kes on sihiks seadnud enda äri laiendada, ütleks peakokk ennekõike, et toode või teenus, mida pakutakse, peab olema hea ning ettevõtja ise peab sellesse uskuma.

«Mida ma soovitan – olen ise hästi kärsitu loomuga – ma olen ise õppinud, et tasub lasta oma plaanil settida ja kindlasti usaldusisikutega seda plaani arutada. Võib-olla rääkida läbi, mängida seda läbi erinevates situatsioonides,» annab Ostrat nõu.

Mõistagi sõltub kõik ka äriplaanist, IT-valdkonnas pole tihti võimalik üle rääkida ja tuleb väga kiiresti ära teha, sest muidu teeb keegi teine. «Kui on väga kindel ja hea plaan, mis töötab Eestis, siis ma julgustan riskimaks, sest piirid on lahti ja maailm on lai ja Eesti on äri tegemiseks niikuinii väike,» toob Ostrat erandi iseenda reeglile.

«Meid on nii vähe siin ja ülejäänud maailmas nii palju. Sõltub valdkonnast ja tootest, aga igal juhul tasub proovida,» ütleb ta. Kindlasti ei soovita peakokk aga hoida oma mune ühes korvis. «Kui peaks laienemine põruma, siis peaks olema turvaline tagauks, et sa ei oleks pärast kõhuli, vaid jääks ellu,» rõhutab Ostrat.