/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/06/11392124t1hae05.jpg)
Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul alahindab ehitushinna 1,4-protsendine kasv kolmandas kvartalis ehitussektoris valitsenud «kuuma suve».
Ökonomist: ehitussektoris valitseb tohutu hinnasurve, kannatab eelkõige tarbija
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ehitussektoris jätkus teises kvartali jõuline kasv ning ka keskmise brutopalga aastakasv küündis antud harus üle kaheksa protsendipunkti. Lisades siia juurde kasvavad energiahinnad on kuludepoolne surve jätkuvalt märkimisväärne. Ehitushinna koondindeksi 1,4-protsendipunktine ning tööjõuindeksi kolme-protsendine aastakasv septembrikuus alahindab sektoris valitsenud «kuuma suve» ja jätkuvaid hinnasurveid,» ütles Tõnu Palm BNS-ile.
«Sügisel võib oodata sesoonsuse tõttu siiski mõningast palgasurve vähenemist. Lisaks leevendab tööjõuturu olukorda kasvav võõrtööjõu kasutamine. Kokkuvõttes jätkub majanduses täna paraku tempokas hinnakasv ja ei ole üllatuseks, et see puudutab ka ehitusturgu. Kiirelt kosunud energiahinnad hoiavad inflatsiooni kiire ja see mõjutab negatiivselt eeskätt lõpptarbijat,» lisas Palm.
Tööstustoodangu hinnaindeks jätkab Palmi sõnul mõõduka kasvuga ning seda toetavad lisaks energiahindadele ka teiste toorainehindade, nagu puit või mõned metallid, hinnakasv. «Toornafta hindade kasv maailmaturul toetab hinnakasvu trendi. Ettevõtjad seisavad täna silmitsi kuludepoolse hinnasurvega ja seda üritatakse võimaluse korral tarbijatele edasi kanda,» märkis ta.
«Seda on täna raskem teha ekspordi kui kiire kasvuga siseturu osas. Alates juunist on impordihindade kasv ületanud ekspordihindade kasvu circa 2 protsendipunkti võrra! Impordihindade kasv koos mõõdukalt aeglustuva palgakasvuga avaldab survet tootjahindadele,» sõnas ökonomist.
Siiski õnnestub Palmi hinnangul tänase euroala hea majanduskonjunktuuri ja kosunud energiahindade juures Eesti eksportööridel tõsta ka ekspordihindasid, kuid seda mõõdukalt. «Ekspordihindade kasv käesoleva aasta esimesel üheksal kuul on küündinud vaid veidi üle kahe protsendipunkti. See jääb alla möödunud aasta kasvutempole, mis oli viis protsenti. Näiteks toiduaine tootmisharus pole ekspordihinnad tänavu keskmiselt kasvanud,» lisas Palm.
Ehitushinnaindeks tõusis tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,3 protsenti ja võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga 1,4 protsenti. Ehitushinnaindeksit mõjutas kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis moodustas indeksi kogutõusust üle kolmveerandi, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langes septembris augustiga võrreldes 0,5 protsenti, aastavõrdluses kerkis indeks aga 2,9 protsenti. Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning joogi- ja puittoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises.