Bill Gates tehti e-residendiks luba küsimata

Bill Gates. Foto: MARKUS SCHREIBER / AP / Scanpix

Eesti riik on otsustanud hakata üha sagedamini kasutama maailmakuulsaid isikuid oma e-residentsuse programmi reklaamimiseks. Selleks tehakse neile taustakontrolli ja antakse Eesti isikut tõendav dokument välja, küsimata, kas nad üldse tahavad e-residendiks saada.

Microsofti asutaja Bill Gates, paavst Franciscus, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, India rikkaim ärimees Mukesh Ambani – need on vaid mõned üle maailma tuntud tegelastest, kes on erandkorras ja tavaprotseduure kõrvale jättes saanud endale Eesti isikukoodi ja e-residendi staatuse.

Nad ei ole pidanud esitama sellekohast sooviavaldust, tasuma sajaeurost riigilõivu ega ette näitama oma seniseid dokumente. Nad on e-residendiks saanud siseministri ainuotsuse alusel. Neil on nüüd Eesti digi-ID, nad saavad end digitaalselt identifitseerides kasutada meie IT-süsteeme. Selle kõige põhjus on väga lihtne: Eesti riigi kaalukas avalik huvi kasutada neid tasuta reklaamina e-residentsuse projektile.

«Kõrgendatud avaliku huvi olemasolul on võimalik selliseid asju kinkida. Kõik valitsuse liikmed saavad esitada siseministrile taotlusi ning palveid ja neid ka põhjendada,» selgitas riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats Postimehele. Tema sõnul ei pääse aga taustakontrollist isegi sellise taseme kuulsused ning selleks kammitakse läbi näiteks rahapesu andmebaasid ja kõikvõimalikud avalikud allikad.

Marten Kaevats Foto: erakogu

Kuidas kuulsused välja valitakse, kust tuleb algatus?

Kaevatsi sõnul on tihti ajendiks eesseisvad ametlikud kohtumised. «Bill Gatesi kohtumine meie peaministriga (18. oktoobril Brüsselis – toim) tuli kiirelt sisse, sai vaadatud, et tal tuleb sünnipäev ning tekib hea võimalus anda Microsofti asutajale tema esimene digitaalne identiteet,» tõi ta värske näite.

Kui eile hommikul ütles Kaevats Postimehele, et e-residentsus on kuulsustele olnud üldiselt kingitus ja «mitte iga kord nad ei ole ette teadlikud», siis õhtupoolikul täpsustas ta, et e-residentsusest ette teatamine jäi olemata suure tempo tõttu vaid Gatesi puhul. «Reeglina, näiteks Angela Merkeli puhul, ikkagi arutatakse meeskondadega e-residentsuse saamine läbi,» rääkis riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik.

Teatud aastate möödudes vippidest e-residentidele antud sertifikaadid lihtsalt aeguvad, kuid isikukood jääb muidugi alles.

Kaevats lisas, et vippidest e-residendid pole oma e-residentsust praktiliselt kasutama hakanud ja naljaga pooleks võib öelda, et e-residendi kaart on neile midagi, millega autoaknalt jääd kraapida. Teatud aastate möödudes neile antud sertifikaadid lihtsalt aeguvad, kuid isikukood jääb muidugi alles.

«Nende puhul on tegemist pigem turunduse ja kuvandiloome teemaga. Et teadlikkus kasvaks teatud sorti kõneisikute kaudu,» selgitas ta ning kinnitas, et Gatesile ja teistele turunduskanaliks olemise eest eraldi tasu ei maksta.

Erilisi õigusi ega kohustusi e-residentsus kellelegi ei anna, tekib vaid isikustatud ligipääs Eesti riiklikele e-teenustele. «E-residentsus ei ole mitte õigus, vaid hüve – seaduse mõttes on see suhteliselt light (pehme – toim) asi,» sõnas riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik.

Siseministeerium: see on väga suur erand

E-residentsuse andmine kaaluka avaliku huvi korral on võimalik, kuid tegemist on ikkagi väga suure erandiga. Vastupidi tavapärastele isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetlustele ei pea e-residendi taotlust esitama inimene ise, vaid vastava ettepaneku saab teha meie valitsuse liige või president.
Ettepanekusse lisatakse e-residendi kohta käivad andmed, nagu eesnimi, perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniaeg, sünnikoht, sugu, kodakondsus ning põhjendus, miks inimesele e-residendi digi-ID soovitakse anda.
Kaaluka avaliku huvi korras isikule e-residendi digi-ID väljaandmiseks teeb otsuse siseminister käskkirjaga, mis on aluseks politsei- ja piirivalveametile, kes dokumendi välja annab.
Tegemist on erandliku menetlusega, mille käigus tavapärast isiku tuvastamise menetlust ei toimu. Seetõttu ongi kaaluka avaliku huvi tõttu e-residendi digi-ID väljaandmise otsustamise õigus antud siseministrile, kes hindab iga kord konkreetseid asjaolusid ja teeb põhjendatud otsuse.
E-residendi digi-ID üleandmist ei saa nimetada üllatuskingituseks.