Samati juht selgitas, miks ettevõte loobus mitmetest doteeritud bussiliinidest

Samati käsutuses olid saastekvoodi müügist soetatud bussid. Foto: Samat.ee

Mitu riigi poolt doteeritud bussiliini Harjumaal kinni pannud bussifirma Samati juhi Karel Priki sõnul ei jätnud aina kõrgemale tõusev kütusehind ja bussijuhtide palgasoov muud võimalust.

«Ettevõttel pole võimalik jätkata liini teenindamist olukorras, kus avaliku liiniveo lepingus oleva valemi järgi makstav dotatsioon ei kata reaalseid kulusid,» selgitas Samati juht Karel Prikk, miks otsustas ettevõte loobuda mitmetest doteeritud bussiliinidest Harjumaal.

Priki sõnul kasvavad bussijuhtide palgasoov ja kütusekulu väga kiiresti, kuid dotatsiooni arvutamise aluseks olevat valemit ei ole aastaid uuendatud, kuigi olukord ühistranspordis on oluliselt muutunud.

«Me ei teadnud aastal 2012, et tuleb tasuta ühistransport ega seda, et täna on kütuse ja palga osatähtsuste kiire tõus ning trend on jätkuvalt orienteeritud tõusule,» sõnas Prikk. Tema sõnul on dotatsiooni maksmise aluseks olevas valemis proportsioonid valed ja neid tuleks muuta.

«Täna oleme olukorras, kus bussijuhte, kes teevad seda rasket ja vastutusrikast tööd, on vähe ning kui me sektoripõhist palka ei tõsta, siis tulevikus lihtsalt ei ole enam bussijuhte, kellega tööd teha,» sõnas Prikk.

Ta tõi näite, et kui maksta täna bussijuhile kümme ühikut palka, siis riik kompenseerib sellest umbes kuus. «Järgmisel aastal, et üldse oleks bussijuhte, peab ettevõte maksma võib-olla 15 ühikut palka, aga valemi järgi maksab riik sellest umbes üheksa. Tegemist on anomaaliaga, kus lepingus olev valem ei võta õiglaselt arvesse sektori põhilisi muutuvaid  näitajaid nagu kütus ja palgakulud,» sõnas Prikk.

Dotatsioonist ei piisa

Priki sõnul on bussiettevõtjate siiras soov, et valem oleks seotud reaalkulude muutusega. Samati juht ei soostunud ütlema konkreetset numbrit, kui suur peaks olema avalike liinide dotatsioon, et bussifirma majandaks end ära. Küll tõi ta näite, et dotatsioon on alates aastast 2012 kasvanud valemi järgi kokku üheksa protsenti, samas kulud on kerkinud 34 protsenti ja kasvavad kiiresti veelgi.

Järgmine aasta prognoositakse suurt kütusehinna tõusu, samuti algavad tänavu algavad uued bussijuhtide palga läbirääkimised, et leevendada roolikeerajate põuda.

«On näha, et valem ei tööta selliselt nagu see peaks ning ettevõtjaid peavad subsideerima omavahenditest seda vahet, mis ei ole kuidagi jätkusuutlik,» kinnitas Prikk.

Uued sulgemised

Samati juhi sõnul tahaks ta arendada kommertsliinide võrku ja tihendada väljumisi, kuid seda pärsib tugevalt suvel kehtima hakanud «poliitiline ja populistlik otsus» teha tasuta või osaliselt tasuta ühistransport. «Kui see (doteeritud bussiliin – toim) pannakse sõitma paralleelselt kommertsliinidega, siis paratamatult mõjutab kommertsvedajate tulemuslikkust,» tõdes Prikk.

Nii on Samat sunnitud üle vaatama oma kommertsliinid, mis sõidavad paralleelselt avalike liinidega. «Näiteks Keila suunal sõidame umbes 30 väljumist päevast, avalik liin sõidab aga kõrval umbes 50 väljumisega päevas. Ilmselgelt on seal kattumine, mis kahjustab otseselt antud kommertsliini toimimist,» sõnas Prikk.

Bussifirma juht usub, et lähiajal on Eestis tulemas väga suuri muutusi. Seda just Harjumaal, kus on kommertsliinide osatähtsus ühistranspordis kõige suurem. «Täna on esimene kommertsliin Harjumaal juba tegutsemise lõpetanud, mis teenindas reisijaid Suurupi-Tallinn suunal tasuta liiniga paralleelselt ning on kuulda, et on tulemas veelgi kommertsliinide sulgemisi lähiajal ettevõtete poolt,» sõnas ta.

• Loe ka: «Bussifirma läks tasuta ühistranspordi vastu kohtusse»

Priki sõnul ei saa paralleelselt sõita nii tasuta kui ka tasuline buss. «Seega tänane turusituatsioon, kus avalikud tasuta liinid konkureerivad tasuliste kommertsliinidega, suretab välja kommertsvedajaid, mille tulemusel tegelikult kannatavad reisijaid, kuna avalikke liine ei lisata samas mahus, mis on tänastel kommertsvedajatel ehk reisija jaoks väheneb oluliselt teenuse kättesaadavus – väljumiste arv päevas,» ütles Prikk.

Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Aini Proosi sõnul jätab Prikk mainimata ühe tähtsa komponendi hinna kujundamisel. «Selleks komponendiks on Samati poolt riigihankel tehtud pakkumine,» sõnas ta. «Samat on teinud ise 2012. aastal küllalt väikese pakkumise, mida tolleaegsed firmajuhid ja omanikud tol hetkel kaitsesid. Harju Ühistranspordikeskus vaidlustas selle hinna kui alla omahinna pakkumise, kuid edutult. Seda olukorda ei tekitanud tasuta transport.»

Proos selgitas põhjalikult ka valemit ennast. «Põhjendatud ja vedajast mittesõltuvatel asjaoludel saab toetuse arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud läbisõidutariifi maksumust lepingu kehtivusaja vältel muuta juhul, kui vedaja tegelikud kulud on muutunud,» ütles Proos. 

Kalendriaastal ei või läbisõidutariifi muutus olla Proosi sõnul suurem kui statistikaameti, maanteeameti või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete alusel alltoodud valemi järgi arvutatud läbisõidutariifi piirmäär:

Tt = (Ip x Tt-1), kus:

• Tt on läbisõidutariifi piirmäär aastal t (eurot/km);
• Tt-1 on läbisõidutariifi piirmäär aastale t eelneval aastal (eurot/km);
• Ip on läbisõidutariifi muutumise indeks perioodil p võrreldes eelneva perioodiga;

Ip = 0,37 DKp + 0,35 Pp + 0,16 THIp + 0,12, kus:

• DKp on diiselkütuse hinnaindeks perioodil p võrreldes eelneva perioodiga; 
• Pp on bussiettevõtete keskmise palga indeks perioodil p võrreldes eelneva perioodiga, selle puudumisel statistikaameti vastav maismaatranspordi näitaja;
• THIp on tarbijahinnaindeks perioodil p võrreldes eelneva perioodiga.

Periood on Proosi sõnul neljandast kvartalist kolmanda kvartalini ehk 1. oktoober kuni 30. september. Näiteks, 2014. aasta läbisõidutariifi piirmäära arvutamiseks kasutatav läbisõidutariifi muutumise indeks (indeks Ip) leitakse perioodi 01.10.2012 kuni 30.09.2013 indeksi ja perioodi 01.10.2011 kuni 30.09.2012 indeksi jagamisel.

Proos ütles, et praegu käivad läbirääkimised maanteeameti ja vedajate vahel uue valemi koostamise küsimustes, kuid selle saab kasutusele võtta alles uute hangete läbiviimisel.

Kuna tegemist oli olukorraga, kus vedaja kasutas n-ö riigibusse, oli Samatile asenduse leidmine Proosi sõnul lihtsam, uuel vedajal pidid olema vaid juhid ja vajalikud bussid andis Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus. «Siiski oli sellega väga kiire ja palju tegemist, sest parima hinna saamiseks ei saa võtta pakkumust ainult ühelt vedajalt,» ütles Proos. Ta lisas, et uus vedaja teenindab liine alates 8. oktoobrist.

Samat loobus Harju maakonnas 19 avaliku bussiliini teenindamisest. Kokku on Harjumaal avalikke maakonna bussiliine 70. Samat teenindab jätkuvalt Harjumaal kolme kommertsbussiliini.

​Samat on tasuta ühistranspordi teemal pöördunud kohtusse, kes võttis kaebuse menetlusse. Kaebusele on vastanud maanteeamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskus, kes vaidlevad kaebusele vastu. Kohtuistung toimub jaanuari alguses.

Samati suletud avalikud bussiliinid Harjumaal (Peetri, Jüri ja Kose suund) võttis üle GoBus, kelle käsutusse anti ka seda liini teenindanud saastekvoodi eest soetatud bussid.