Uue Nordea rahapesuskandaali lätted ulatuvad taas Eestini

Nordea peakorter. Foto: Jessica Gow/TT

Briti ärimees Bill Browder, kes tõmbas sel nädalal Põhjamaade suurima pangandusgrupi Nordea rahapesuskandaali, näitab, et osa hämarast rahast liikus Skandinaaviasse taas läbi «vana hea» Danske Eesti haru.

Venemaa presidendi Vladimir Putini kritiseerimisega tuntuks saanud Bill Browderi ettevõte Hermitage Capital Management esitas hiljuti Rootsi ametivõimudele kuriteoteate, kus süüdistab Nordea panka rahapesus, pettuses, võltsimises ja teistes rikkumistes. 29-leheküljelises teates tuuakse üksikasjalikult välja, et aastate jooksul läbis Nordea panga Rootsi, Soome, Taani ja Norra harusid 175 miljonit dollarit kahtlase pärituoluga raha.

Browderi kinnitusel on see raha omakorda seotud 10 aastat tagasi toime pandud 230 miljoni dollari suuruse maksupettusega, mille avastas Vene advokaat Sergei Magnitski. Mäletatavasti mõrvati Browderi alluvuses töötanud ja laiaulatuslikku korruptsiooni paljastanud advokaat Venemaa eeluurimisvanglas.

Leedukatele jääme alla

Hermitage joonistab välja, kust täpselt rahad Nordeasse liikusid ja miks on põhjust arvata, et tegu on kuritegeliku rahaga. Ülekanded võib jagada laias laastus kahte ossa: suurem osa rahast, 160 miljonit, tuli Leedu panga Ukio kaudu, mis 2013. aastal kinni pandi. Teine osa, mis meile huvitavam, tuli aga nüüdseks hiiglaslikku rahapesuskandaali mässitud Danske panga Eesti harus registreeritud kontodelt.

Kuriteoteatest selgub, et väidetavalt liikus 16 Danske Eesti pangakonto kaudu Nordeasse 14,8 miljonit dollart. Suurem osa rahast, pea 11 miljonit dollarit, läks Tallinna kaudu Nordea Taani tütresse. Soome kanti üle 3,7 miljonit dollarit ja Rootsi 162 500 dollarit.

Mis ettevõtetega oli tegu ja miks nad Skandinaaviasse rahaülekandeid tegid? Hermitage on oma süüdistuses välja toonud seitse Danske Eesti harus registreeritud kontot, kust igaühest liigutati enam kui miljon dollarit kahtlast raha. Kuna tegemist on varifirmadega, ei ütlegi ühegi nimi lugejale tõenäoliselt midagi.

Browder loetleb põhjusi, miks on neil põhjust arvata, et tegu on rahapesu tüüpi ülekannetega: ettevõtetel puudus Eestis ja mujal sisuline äritegevus; need asutati läbi vahendusfirma; nende omandistruktuur oli hämar ehk raske oli tuvastada tegelikke kasusaajaid, tihti olid need tankistid; firmade käibed olid olematud, aga ülekannete mahud ulatusid miljonitesse; ülekannete selgitused olid kas üldsõnalised või kodeeritud ega öelnud tehingu kohta midagi.

Ainuüksi ülalpool toodud põhjused oleks pidanud Nordeal kõik ohutuled põlema panema, on Browder veendunud. Kuigi Nordea panga töötajad ja nende kliendid teadsid, millega ja kellega on tegu, ei liigutanud nad rahaülekannete uurimiseks või takistamiseks lillegi, seisab kuriteoteates.

Kahtlus Soome vannitoafirma kohal

Lisaks loetles Hermitage üles Nordea panga kliendid, kelle kontodele hämar raha liikus. Rohkem kui miljoni dollari suuruse rahasüsti said näiteks Sangri Limited, Tarklin Managenemt Ltd, Netactiv Enterprises, Kopenhagen Fur ja Oras OY.

Kui esimesed ettevõtted on suuresti tundmatud, siis kaks viimast omal maal vägagi teada ka tuntud. Taani ettevõtte Kopenhagen Fur on maailma üks suurimaid karusnahatootjaid ja müüjaid. Nad said Danske Eesti haru kontodelt 1,3 miljonit dollarit. Saatjateks olid riiulifirmad Cordmill Company, Carlforce ja Unitronic.

Oras OY on Soome vannitoatoodete valmistaja, millel on esindus ka Eestis. Oras sai pea miljoni ulatuses rahaülekandeid kahelt ettevõttelt Argenta Systems ja Arrell Trading, kusjuures selgitusse oli kirjutatud näiteks «mikserite eest» või «sanitaartehnika».

Kas ja kuidas need ettevõtted rahapesuga seotud on, peab tõenäoliselt välja selgitama järgnev kriminaaluurimine. Hermitage ise jagas ülekannete saajad kaheks: esiteks tuntud ja aktiivsed ettevõtted (kasvõi Kopenhagen Fur ja Oras), kes pidid olema teadlikud, et ülekanded tulid kahtlastelt ettevõtetelt, mitte nende tavapärastelt koostööpartneritelt. Teine grupp rahasaajaid olid aga varifirmad, mis loodigi puhtalt rahapesuskeemi tarvis.  

Nordea ei kommenteeri

Hermitage Capital Management esitas kaebuse Rootsi ministeeriumitele, politseile ja kohalikule finantsjärelevalvele 12. oktoobril. Rootsi majanduskuritegude amet kinnitas eile, et nad on saanud avalduse kätte ja asuvad seda uurima.

Nordea pank ütles eile Financial Timesile, et nad on kaebuse esitamise faktiga kursis. Samas ei soovinud nad kaebuse sisu üksikasjalikult kommenteerida, öeldes vaid, et klientide taustauuring on nende igapäevane töö ja kui nad märkavad midagi kahtlast, annavad nad sellest uurimisasutustele teada.  

Bill Browder sai Eesti inimestele tuntuks tänavu suvel, mil ta lükkas käima kriminaaluurimise Danske Eesti panga rahapesu asjus. Browder väitis avalduses, et 26 siinset Danske panga töötajat eesotsas toonase juhi Aivar Rehega lõid võimaluse ulatuslikuks rahapesuks ja varjasid seda. Tema alguatusel alustas Danske vastu uurimist ka Taani prokuratuur. 

Danske Bank avaldas septembris raporti, kust selgus, et panga Eesti filiaali mitteresidentidest kliendid liigutasid üle 200 miljardi euro, millest suur osa võis olla kahtlase taustaga. Kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.

Kes on Bill Browder?

Hermitage Capital Management investeerimisfondi üks asutajaid Bill Browder on vangistuses surnud Vene juristi Sergei Magnitski endine tööandja. Ta oli üks suuremaid välismaa investoreid Venemaal kuni 2005. aastani, kui tal keelati riiki siseneda.

Nüüd juhib ta kampaaniat korruptsiooni paljastamiseks ja Venemaa ametnike karistamiseks, keda ta süüdistab Magnitski surmas 2009. aastal.

Browder teeb lobitööd, et lääneriikide valitsused võtaks vastu ja laiendaks Magnitski seadust, mille järgi kehtestatakse sanktsioonid Vene ametnikele. Browder rõhutab, et lääneriigid peaksid uurima, mis on saanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist Venemaalt välja viidud rahast.

«Kui võtate vahele Vene oligarhid, võtate vahele Putini raha. Siis saate talle teha mati. USA on sellega alustanud,» on Browder öelnud.

Moskva Tveri kohus on Browderile tagaselja mõistnud üheksa-aastase vanglakaristuse pankroti korraldamise ja 3,3 miljardi rubla ulatuses maksudest kõrvale hiilimise eest. Browder peab süüdistusi alusetuks.