/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/03/11377258t1h7a93.png)
Eile saates „Kuuuurija“ käsitletud juhtum, kus äripind jagati suureks hulgaks korteriomanditeks, on ebaseaduslik. Justiitsminister algatab järelevalve tehingu tõestanud notari tegevuse üle.
Ministeerium „Kuuuurija“ korterijuhtumist: seadust rikuti (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ka kohus on oma lahendites leidnud, et uue korteriomandi loomine olemasoleva korteriomandi arvel ilma teiste korteriomanike nõusolekuta on võimalik ainult siis, kui see on ruumikorralduslikult võimalik ja seda saab teha ilma ehituslike ümberkorraldusteta, see tähendab – kui eraldi juurdepääs uuele korteriomandile on olemas. Selline tingimus on nii tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses kui ka varem kehtinud korteriomandiseaduses,» ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets.
Eraldi juurdepääs igale korteriomandile tähendab seda, et iga korteriomandini peab olema võimalik pääseda kas otse väljast või kõigi korteriomanike kaasomandis olevast trepikojast. Servituudi kaudu juurdepääs läbi teise korteriomandi ei ole piisav.
Samasugune range juurdepääsetavuse ja eraldi kasutatavuse nõue on sätestatud ka Eesti korteriomandiõiguse eeskujuks olevas Saksamaa korteriomandiseaduses.
«Seda, et korteriomandid vastaksid seaduse nõuetele, peavad kontrollima nii notar kui ka uue, st sellest aastast kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ka ehitusekspert. Antud juhtumis jagati äripind korteriomanditeks vana korteriomandiseaduse alusel, mistõttu ei olnud ehituseksperdi kaasamine kohustuslik,» selgitas Vaike Murumets.
«Lõpliku kontrolli kohustus on aga kohtunikuabil, kes teeb kande kinnistusraamatusse. Linnavalitsuse pädevuses on avalik-õigusliku ehitusloa andmine ehitustegevuseks (kui tegemist on sellise ehitustegevusega, milleks luba on nõutav), mitte aga korteriomandite loomiseks või jagamiseks lubade andmine.»
Kuna kinnistusraamatust nähtuvalt on poolte vahel käimas kohtuvaidlus, ei ole selge, milliseks tulemus selles asjas kujuneb. Justiitsministeerium jälgib kohtuvaidluse kulgu ning juhul, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et sellised korteriomandid, nagu on moodustatud Liivalaia 5, on seadusega kooskõlas, on ministeerium valmis algatama seaduse muudatuse.