/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/08/24/11311176t1hfd98.jpg)
Ettevõtja ja poliitilise liikumise Eesti 200 nõukogu liige Priit Alamäe soendas hiljuti Postimehe arvamusveergudel üles oma vana mõtte, et pool Eesti pensionifondidesse suunatud rahast võiks investeerida Eesti ettevõtetesse.
Pool pensionirahast Eestisse ei mahu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii ministeerium kui ka turuosalised on plaani suhtes skeptilised. «Kuigi rahandusministeerium tervitab pensionifondide Eesti investeeringute suurenemist, siis me ei poolda meetmeid, mis suunavad pensionifondide vara kohustuslikus korras Eesti kapitaliturule,» ütles rahandusministeeriumi peaspetsialist Tõnu Lillelaid.
Tema sõnul peab kapitalituru areng eelkõige toimuma vabas turumajanduses, kus nõudlus ja pakkumine saavutavad ise tasakaalu. «Potentsiaalne nõudlus pikaajaliste finantsinstrumentide järele on pensionifondide näol olemas, kuid kapitaliturg peab pakkuma ka pensionifondidele sobilikke tooteid. Pakkumise suurendamine kunstlikult ehk pensionifondide raha kohustuslikus korras Eesti ettevõtetesse suunamine, võib moonutada meie kapitaliturgu ja suurendada oluliselt pensionikogujate riske,» põhjendas Lillelaid.
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla tõi näite, et Swedbanki pensionifondid on viimase kolme aasta jooksul investeerinud Eesti majandusse pea 150 miljonit eurot. «See on üle kolmandiku selle perioodi jooksul fondidesse tehtud sissemaksetest. Investeeritud on nii börsil noteeritud kui ka börsiväliste ettevõtete aktsiakapitali, kinnisvarasse, infrastruktuuri, metsamaasse ja ettevõtete võlakirjadesse. Samas on selleks sobivaid võimalusi endiselt pigem vähe,» nentis Tamla.
«II samba peamine eesmärk on maksimaalne tootlus. Eesti investeeringute soodustamine ei tohiks olla otseselt eesmärgiks omaette. Samas kui investeeringud Eestisse aitavad kaasa tootluse maksimeerimisele, siis kaasnev positiivne mõju Eesti majanduskasvule on teretulnud,» võttis teema kokku Lillelaid.
Postimees leidis juba paar aastat tagasi, et kui vaadata Eesti väärtpaberiturgu, siis tundub, et poole pensionirahast Eestisse investeerimine oleks utoopiline. Pensionifondide sundpatriotiseerimine toob kindlasti kaasa aktsiahindade kiire või isegi ülikiire tõusu. Börsiettevõtete aktsionäride, eriti suuromanike vara väärtus kasvaks kindlasti. Küll aga pole kindel, kas aktsiahindade tõus ka majandust elavdab.
Pensionifondid investeerisid vähem Eestisse
Esmakordselt alates 2017. aasta teisest kvartalist langes pensionifondide varade Eestisse investeerimine, teatas kaubandus-tööstuskoda.
Kolmanda kvartali investeeringud Eesti majandusse olid kogusummas üle 479 miljoni, langedes võrreldes eelmise kvartaliga 2 miljonit eurot.
Eestisse on täna investeeritud veidi üle 12% kogu pensionifondide varadest. Kolmanda kvartali languse põhjustas LHV pensionifondide investeeringute vähenemine Eestisse, kukkudes 26,74% pealt 24,94% peale. LHV kolmanda kvartali investeeringud Eesti majandusse olid kogusummas 293 miljonit eurot, samas kui teises kvartalis oli summa üle 304 miljoni euro.
Kokkuvõttes langesid LHV investeeringud 11 miljoni euro võrra. Hoolimata investeeringute vähenemisest panustab LHV läbi pensionifondide jätkuvalt kõige rohkem Eesti majandusse, moodustades 61,06% kõikidest investeeringutest Eestisse.
SEB, Swedbank ja Luminor kasvatasid investeeringute mahtu Eestisse kogusummas 9,2 miljonit eurot, võrdluses teise kvartaliga. Jätkuvalt on investeeringute mahult teisel kohal Swedbank 30,.01%, kasvades 1,14%, järgnevad SEB 5,86% (kasv võrreldes II kvartaliga 0,77%) ja Luminor 3,07% (kasv võrreldes II kvartaliga 0,15%). Eestisse ei investeeri Tuleva Tulundusühistu.
Kaubanduskoda jälgib ja analüüsib pensionifondide varade investeeringuid Eesti majandusse juba 2016. aasta algusest. Tookord olid pensionifondid oma varasid Eestisse investeerinud vaid 5,48%. Kõige väiksem oli investeeringute kogumaht 2017. aasta esimeses kvartalis, moodustades ainult 5,01%.
Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et kohustusliku kogumispensioni varadest investeeritaks Eestisse rohkem, sest see aitab kaasa nii Eesti majandusarengule kui ka konkurentsivõime kasvule.