Valesti parkinud autoomanike andmed jäävad ka edaspidi kättesaadavaks

Vales kohas parkimise eest võib trahvi saada. Foto: Liis Treimann

Justiitsministeerium loobus palju vastuseisu tekitanud seadusemuudatusest, mis oleks muutnud mugavamaks nende autoomanike elu, kes on oma sõiduki parkinud ilma loata võõra krundi peale ega kavatsegi seda sealt minema viia.

Jutt käis palju tähelepanu pälvinud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse rakendusseadusest, mida praegu riigikogu põhiseaduskomisjon menetleb. Selle eesmärk on anda liiga üldsõnalisele määrusele konkreetne sisu erinevates eluvaldkondades.

Ühena paljudest taheti muuta liiklusseaduse paragrahvi 184 lõiget 4. Selle praegune versioon ütleb, et maanteeamet võib kolmandatale isikutele anda teavet sõiduki omaniku kohta, kui selleks on põhjendatud õigustatud huvi. Inimkeelde tõlgituna tähendab see seda, et kui keegi on kas kogemata või meelega oma auto teise inimese maa peale parkinud, saab krundiomanik tema isiku välja uurida ja teda korrale kutsuda. 

Kuigi algselt taheti seda võimalust kaotada, teatas justiitsministeerium eelmise nädala lõpus, et inimesed ja ettevõtted saavad ka edaspidi õigustatud huvi korral liiklusregistrist andmeid, sealhulgas infot sõiduki omaniku kohta.

Varem seaduses olnud paragrahv ajas juba tagajalgadele Eesti Omanike Keskliidu, mis ühendab üle Eesti 63 000 kinnisvaraomanikku. Samuti kritiseeris seda õiguskantsler Ülle Madise.

Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus on praeguseks läbinud riigikogus esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumine eri õigusvaldkondades.

Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus.