Karm tõde: meremeeste ametiühingu hinnangul saab Eestist mugavuslipumaa

Laev merel. Foto: Angelos Tzortzinis/AFP/Scanpix

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu hinnangul muudab valitsuse heakskiidu saanud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise kobareelnõu Eesti puhtakujuliseks mugavuslipumaaks ning vähendab Eesti meremeeste konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide residentidega.

Ametiühingu hinnangul praegu eelnõus väljapakutud lahendus meremeestele ja kaldal töötavatele inimestele võrdset kohtlemist ette ei näe.

«Hetkel heaks kiidetud seaduseelnõude paketi puhul ei näe me võimalust, kuidas tekiksid töökohad Eesti meremeeskonnale, sest kolmandate riikide meremehed on tulumaksu tasumisest vabastatud, aga Eesti residendid mitte. Võttes seega arvesse meie elukalliduse ja palgataseme, siis Eesti meremees ei ole võimeline omamaise kaubalaeva pardal konkureerima ei ukrainlase ega venelasega, kes on tänaseni moodustanud Eestist opereeritavate kaubalaevade meeskonna enamuse,» ütles ametiühingu esimees Jüri Lember BNS-ile.

Kavandatud eelnõude paketis mingit piirangut kolmandate riikide meremeeste töötamisele aga ette ei nähta, samas on see Lemberi sõnul riikliku merenduspoliitika rakendamise üks põhieesmärke.

Lember märkis ka, et Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni (ITF) kriteeriumite alusel saab kobareelnõu kavandatud kujul olema tegemist puhtakujulise mugavuslipuregistriga.

«Selle peamisteks tunnusteks on võõramaalaste lihtne ligipääs registritoimingutele – soov rakendada niinimetatud e-teenuseid ja e-registrit –,  kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõu vaba juurdepääs lipu all seilavate laevade töökohtadele, olematud sotsiaalsed garantiid ja riigi piiratud võimalused tagada oma jurisdiktsiooni antud alustel,» ütles Lember.

«Kõik mugavuslipu registri tunnuste alased märkused, mida meremeeste ametiühing tegi menetluses olnud eelnõudele, on jäänud arvestamata. Kusjuures märkuste arvestamata jätmise põhjendusteks on toodud näited mugavuslipu registritest ehk Taani DIS ja Portugali registrist,» ütles Lember ja lisas, et soovis viia sisse mugavuslipuregister pole midagi üdini taunimisväärset, kuid seda võiks sellisel juhul ausalt välja öelda.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles valitsuse pressikonverentsil, et seaduseelnõu väljatöötamise algatamisel lepiti kokku, et «mingite mugavuslippudega me võistlema ei hakka. Nullmaksurežiimi Eestis merendusele olema ei saa».

Lemberi sõnul on eelnõus kavandatud, et meremees peab ise ostma endale haiguskindlustuse ja kaotab sellisele regulatsioonile allutatud laeval töötades ka töötuskindlustuse. See aga on vastuolus ILO Rahvusvahelise Meretöö konventsiooniga, mille kohaselt peab liikmesriik tagama, et meremeestel, kelle suhtes kohaldatakse kõnesoleva riigi sotsiaalkindlustust käsitlevaid õigusakte, on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitisi vähemalt sama soodsatel tingimustel nagu kaldal töötavatel isikutel.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet ja taastada Eesti lipu all sõitev kaubalaevastik.

Eelnõuga luuakse tingimused rahvusvahelistele nõuetele vastavate 500 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevade Eesti lipu alla lisandumiseks ja selle kaudu Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Eelnõuga lihtsustatakse Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse kandmist koos uue registritasu regulatsiooniga, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

«Laevandusettevõtetele luuakse eraldiseisev tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu erirežiim ehk tonnaažikord. Ettevõte saab seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse pealt. Tegemist on laevandussektorile harjumuspärase süsteemiga, mida seni Eestis rakendatud pole,» ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Samuti luuakse Eesti meremeestele võimalus saada ravikindlustus haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimise kaudu. «Täna see võimalus ligi 5000 välisriigilipu all sõitval Eesti meremehel puudub. Selline muudatus parandab oluliselt Eesti meremeeste sotsiaalkaitset,» lisas Simson.

"Laevad toovad Eestile tulu registritasude, tulumaksu ja tööjõumaksude laekumise kaudu, kuid see on pigem marginaalne summa võrreldes sellega, milline kasvupotentsiaal meie kaldasektoril on," ütles Simson. "Kaldasektori ettevõtted loovad suure lisandväärtusega töökohti, mis omakorda soodustavad Eesti majanduse kasvu."

Eestis on üle 10 000 meremehe.