Tselluloositehase vastased said riigikohtus lüüa: riigi eriplaneeringu algatamist ei saa vaidlustada (16)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõe ääres kavandatava tselluloositehase vastane toimunud pikett «Emajõe kett»
Emajõe ääres kavandatava tselluloositehase vastane toimunud pikett «Emajõe kett» Foto: Artur Laugamets / Tartu Postimees

Tartusse kavandatud tselluloositehase vastased MTÜst Emajõe Kaitseks said riigikohtus lõplikult lüüa. Nimelt leidis kohus, et riigi eriplaneeringu algatamise otsuseid ei saa vaidlustada.

Emajõe Kaitseks läks möödunud aasta oktoobris riigi vastu kohtusse, leides, et Est-Fori puidurafineerimise tehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu eriplaneeringu alustamine on ebaseaduslik. Riik põhjendas, et eriplaneeringu eesmärk oli leida tehasele sobivaim asukoht Emajõe vahetus läheduses. Halduskohus ei võtnud kaebust isegi läbi vaadata. 

MTÜ ei jätnud jonni ja esitas sel suvel kaebuse ka riigikohtule. Viimane leidis täna, et nõustub halduskohtuga, kuna eriplaneeringu algatamist kohtus vaidlustada ei saa.

Riigikohus täpsustas, et reeglina võib kohtule kaebuse esitada vaid haldusmenetluse lõpptulemuse peale ning lõpplahendi kontrollimisel hinnatakse ka eelneva menetluse õiguspärasust. Haldusmenetluse algatamist ja vahepealseid toiminguid lubab menetlusseadustik vaidlustada vaid erandlikel tingimustel. Need tingimused ei olnud tselluloositehase juhtumi puhul sugugi täidetud.

Riigikohus selgias veel, et ehitise asukohavalik ei ole edasises planeerimismenetluses piiratud vaid planeeringu algatamise korralduses märgitava esialgse planeeringualaga (praegusel juhul Viljandi ja Tartu maakond Emajõe vahetus läheduses). Ehitise asukoht määratakse kindlaks pärast avalikku arutelu ja keskkonnamõjude väljaselgitamist. Selle käigus võib lisanduda ja valituks osutuda ka asukoht väljaspool algatamise korralduses märgitud ala. See tagab avalikkuse kaasamise asukohavaliku menetlusse ja keskkonnakaalutluste arvestamise.

Planeerimisseadus näeb riigi eriplaneeringu ette juhul, kui ehitise asukoha või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Kolleegium selgitas, et ehitise vastu võib esineda niisugune huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele. Kohaliku omavalitsuse üksused asuvad Eesti riigi territooriumil ning riigi planeerimispädevus pole sellise huvi korral põhiseadusega vastuolus.

Hoolimata riigikohtu otsusest on valitsus teada andnud, et nad lõpetavad Tartusse kavandatud puidurafineerimistehase eriplaneeringu, kuna kohalike inimeste ja avalikkuse vastuseis projektile osutus liiga suureks. Est-Fori taga olevad ettevõtjad pole aga püssi põõsasse visanud ning on alustanud potentsiaalse uue asukoha leidmiseks konsultatsioone nelja vallaga: Räpina, Võru, Setomaa ja Saarde. Seejuures pole välistatud, et nimetatud valdadele lisandub veel teisigi.

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles