ERR rikkus tööreegleid, kuid jääb kummalisel põhjusel karistuseta

Rahvusringhääling Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Eesti Rahvusringhäälingus (ERR) töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise tuvastanud ning seejärel väärteomenetluse algatanud tööinspektsioon oli sunnitud uurimise lõpetama, kuna ERR on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida pole väärteomenetluse korras karistada võimalik.

Tööinspektsioonile laekus kaebus, mis puudutas töölepingu seaduses ettenähtud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist Eesti Rahvusringhäälingus, kinnitas inspektsiooni pressiesindaja Kristel Abel BNSile. Ta lisas, et tööinspektsioon algatas rikkumise suhtes väärteomenetluse, kuid lõpetas selle, sest varasemates kohtuvaidlustes välja tulnud töölepingu seaduse kitsaskohtade tõttu ei saa rikkumist omistada ühelegi füüsilisele isikule ega ka ERRile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Nimelt näeb töölepingu seadus ette väärteokoosseisud puhuks, kui seaduses sätestatud nõudeid rikutakse. Näiteks ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 1300 eurot.

Samas näeb karistusseadustik ette, et juriidilise isiku vastutuse sätteid avalik-õiguslikule juriidilisile isikule kohaldada ei saa. «Seega, ehkki töö- ja puhkeaja rikkumised on ERRis tuvastatud, ei saa nende toimepanemise eest kedagi tagasiulatuvalt karistada ning ERR tööandjana peab tegema ise kõik endast oleneva, et samalaadsed rikkumised rohkem ei korduks,» rääkis Abel.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus kinnitas, et tõepoolest näeb karistusseadustik ette erandi, et juriidilise isiku vastutus ei kohaldu riigile, rahvusvahelistele organisatsioonidele ega avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sealhulgas kohalikele omavalitsustele.

«Tegemist on õiguspoliitilise otsusega, et riik kui karistusfunktsiooni kandja ei saa karistada iseennast,» selgitas Rammus. Samas rõhutas ta, et ehkki riik ei saa riiki karistada, saab kasutada muid vahendeid, alates valdkondlikust järelevalvest – asja saaks uurida asjaomane ministeerium, näiteks ERR on kultuuriministeeriumi valitsemisalas –, lõpetades eelarveeraldiste piiramisega.

Piirangud ei piirdu üksnes töövaidlustega, vaid puudutavad kõiki väärtegusid. Näiteks tegi riigikohus 2013. aasta novembris otsuse asjas, kus Võru linna korraldatud hankel jäi üks pakkuja kvalifitseerimata ning ülejäänud pakkujate seast tunnistati üks edukaks. Kvalifitseerimata jäänu vaidlustas edukalt otsuse ning esialgne kvalifitseerimata jätmine tühistati, ent siiski sõlmis linnapea Jüri Kaver hankelepingu esialgse hanke võitnud teenusepakkujaga.

Menetluse käigus kerkis muuhulgas esile argument, et riigihangete seaduses sätestatud korda peab järgima Võru linnavalitsus, mitte Kaver kui eraisik. Riigikohus märkis samas, et seadus välistab füüsiliste isikute tegude omistamise avaliku halduse kandjatele, mitte aga avaliku halduse kandjate tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutuse.

Väga tihti sellist olukorda, kus järelevalveasutus avalik-õiguslikku asutust trahvida tahaks, ent seda teha ei saa, siiski ette ei tule. Näiteks finantsinspektsioon kinnitas, et neil ei ole avalik-õiguslike isikutega seni karistusalast kokkupuudet olnud ja finantssektoris see temaatika praegu akuutne ei ole.

Ka tööõiguslikke vaidlusi ei tule tihti ette. Näiteks töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel kinnitas, et alates 2002. aastast, mil töötukassa loodi, pole töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise asjus ühtki väärteomenetlust algatatud, seega ei ole ka olnud põhjust menetluse lõpetamiseks, sealhulgas nii-öelda regulatsioonide kitsaskohtade tõttu.

ERRi esindaja ei vastanud kahe tööpäeva jooksul palvele juhtumit kommenteerida ning küsimusele, kas tulevikus on sarnased juhtumid välistatud.

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on lisaks ERRile näiteks ka Eestis tegutsevad avalikud ülikoolid, haigekassa, rahvusraamatukogu, töötukassa, teaduste akadeemia, finantsinspektsioon, kaitseliit ja rahvusooper Estonia, ent ka näiteks juuraga seotud valdkondade esinduskogud nagu audiitoreid koondav audiitorkogu, notarite koda, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda ning Eesti Advokatuur.