Uuring: palgasurve finantsjuhte ei morjenda

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pankadest maksuraha väljavõtmine vähendab ka heade laenude saamise võimalust.
Pankadest maksuraha väljavõtmine vähendab ka heade laenude saamise võimalust. Foto: YVES HERMAN/REUTERS

SEB poolt septembris Balti suurettevõtete finantsjuhtide seas tehtud uuring näitab, et enamik neist on lähituleviku suhtes optimistlikult meelestatud. Kõigis kolmes riigis arvas veidi üle poole vastajatest, et 2019. aastal kujuneb majanduskeskkond nende äritegevusele soodsaks.

Kui eelmisel aastal olid Läti ettevõtjad Balti naabritest optimistlikumad, siis tänavu on kõik kolm riiki võrdsel tasemel: Lätis ja Leedus on optimiste 52 protsenti ning Eestis 51 protsenti. Eestis on kõige rohkem pessimistliku hoiakuga ettevõtteid – 16 protsenti finantsjuhtidest arvas, et järgmise 12 kuu jooksul võib ärikeskkond halveneda. Lätis ja Leedus arvas nii 8 ja 11 protsenti vastajatest.

«Kuigi optimism püsib, näevad pooled Balti suurfirmade finantsjuhid majanduses mõningaid ülekuumenemise märke ning suhtuvad tulevikku ettevaatlikumalt. Ka analüütikute sõnul on märke, et lähiaastatel majanduse kasvutempo järk-järgult väheneb, nii et ettevõtted peavad olema valmis olukorra muutumiseks,» ütles SEB Panga juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov pressiteates.

Suuremad tööjõukulud vähendavad kasumlikkust

Kasvavad tööjõukulud ja kvalifitseeritud tööjõu puudus on teist aastat järjest suurim murekoht Läti ja Leedu ettevõtete jaoks – mõlemas riigis pidas seda oma ettevõtte suurimaks probleemiks umbes viiendik vastajatest. Kuigi see küsimus on endiselt aktuaalne ka siin – tööjõukulusid ja -nappust mainis 16 protsenti vastanuist – siis Eestis on sellest suurem probleem üldine surve hindadele ja marginaalidele, mida tõi esile 24 protsenti finantsjuhtidest.

«Ettevõtted näevad endiselt, et kasvava tööjõukuluga toimetulemise peamine meede on tööjõu veelgi efektiivsem kasutamine, mitte aga tehnoloogiasse investeerimine. Kas on see jätkusuutlik või tuleks liikuda ettevõtete ärimudelites kõrgema lisandväärtuse suunas, seda näitab aeg,» sõnas Sokolov.

Välistööjõu kasutamise kohta lähevad Eesti suurettevõtete hoiakud lahku: pooled neist ei kasuta praegu välistööjõudu, ega plaani seda ka tulevikus, kuid teine pool kas juba kasutab või vähemalt kaalub seda.

Suurettevõtete finantsseis püsib hea

Vaatamata mitmetele väljakutsetele hindavad ettevõtted oma finantsseisu tugevaks. Eestis pidas oma ettevõtte finantsseisu heaks või suurepäraseks 69 protsenti vastajatest. Leedus ja Lätis olid ettevõtted veelgi enesekindlamad, kus hetkeseisu hindas selliseks vastavalt 77 ja 79 protsenti finantsjuhtidest.  

SEB korraldas Balti riikide finantsjuhtide uuringu juba kuuendat korda. Uuringu fookuses on ettevõtete hinnang majandusolukorrale, peamised probleemid ning võimalused  ärikeskkonnas. Sel aastal osales uuringus 226 ettevõtet, kelle aastakäive ulatub vähemalt 20 miljoni euroni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles