/nginx/o/2011/11/09/826222t1hb99e.jpg)
SEB ökonomisti Hardo Pajula sõnul on käimas kriisi teine vaatus, mille käigus liiguvad võlaprobleemid keskustest äärealade suunas.
Kriisi uus laine hiilib äärealade poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kriisi esimesel ringil liikusid probleemid äärealadelt keskusesse, Portugalist, Hispaaniast ja Iirimaalt edasi neid rahastanud Lääne-Euroopa pankadeni. Mulle tundub, et teisel ringil saab see põhjusvektor olema vastupidine,» rääkis Pajula.
Üheks põhjuseks on tema sõnul see, et pärast 2008-2009 aasta vapustust reageerisid järelvalveametkonnad sellega, et pankadele kehtestati senisest rangemad kapitalinõuded.
«Eesmärk oli muidugi üllas, et seeläbi tugevdada pankade ja rahandussüsteemi stabiilsust,» kommenteeris Pajula ja lisas, nõudeid saab täita aga kahte moodi: pangad peavad kas müüma oma aktsiaid või laenukraane koomale keerama, viimasega alustakse tõenäoliselt just kodust kaugemal.
Commerzbank teatas näiteks, et ta katkestab ajutiselt laenude andmise väljaspool Saksamaad ja Poolat, Austria pangajärelevalve andis kohalikele pankadele korralduse piirata edaspidi laenuandmist Ida-Euroopa filiaalidele.
Pajula kinnitusel on võivad Baltimaad tunda ennast veidi kindlamalt kui teised Ida- ja Kesk-Euroopa riigid, sest Põhjala ja Baltimaad on majanduslikult kokku sulamas ning ka siin tegutsevad pangad näevad Baltimaid koduturuna.
«Sama oluline on see, kuidas Rootsi valitsus käsitleb Balti riike, siin tulevad selgelt mängu julgeolekukaalutlused,» lisas ta. Sestap ei lähe kriisi teine laine meist küll mööda, aga olukord ei ole ka päris lootusetu.