Estonian Airi ekstöötajate pihtimused: meid lasti lihtsalt rahadega üle! See oli näkkusülitamine!

Estonian Airi lennukiga viimase lennu teinud piloot Immanuel Pärt (esiplaanil) on üks paljudest, kes endise tööandjaga kohut käib. Foto: Erik Prozes

Estonian Airi endiste töötajate sõnul saanuks valitsus omal ajal teha palju enam, et 182-liikmeline personal poleks lennukompanii pankroti järel rahata jäänud. Nii mõnigi neist riskib nüüd ettenähtud palga ja hüvitiste saamiseks karjäärivõimalustega Eesti lennunduses, sest Nordical, kelle vastu nad kohtusse pöördusid, on nende üle palju võimu.

Riigi esindaja ütles meile näkku, et küll riik muretseb, kõik saate oma tasud. Mõni kuu hiljem lasti meid julmalt rahadega üle!

Pärast aasta alguses «Pealtnägijas» avaldatud lugu Estonian Airi ekstöötajate kohtulahingust Nordicaga kutsuti hagi esitanud Nordica töötajad ettevõtte juhtidega nii-öelda eraviisilisele vestlusele.

«Kohal olid firma jurist, juhatuse liige ja personalijuht. Vestlusel päriti, mis teeb meid rahulolematuks, ning lõpuks küsiti otse, mis motiveeriks meid hagi tagasi võtma,» meenutas Nordicas töötav piloot, kes palus anonüümsust. «Kui jätsime pärast seda hagi tagasi võtmata, saime selle eest nii kaudselt kui otseselt,» lisas ta.

Väidetav surve ülalt

Kapten selgitas, et kui ettevõttes tuleb päevakorda uuele ametikohale konkursi korraldamine, siis hagi esitanute poole sellega ei pöörduta. Keskastme juhid on omavahelises vestluses talle tunnistanud, et pikka pidu hagi esitanutel Nordicas arvatavasti pole.

«Ütleme nii, et oleme tõenäoliselt saavutanud selles ettevõttes oma lae. Meiesuguseid tõenäoliselt ei edutata,» lausus piloot.

Nordica kommunikatsioonijuht ja endine nõukogu liige Toomas Uibo eitas väidet, nagu üritaks Nordica töötajaid survestada.

«Nordica pole kindlasti hagis osalevaid praegusi töötajaid survestanud kohtuskäimisest loobuma,» lausus Uibo. «Usume, et igal inimesel on põhiseaduslik õigus oma muresid kohtus lahendada ja seda peab ka tööandja aktsepteerima.»

Estonian Airi endised töötajad nõuavad raha seetõttu, et töölepingute järgi pidid nad saama koondamistasu, mis jäigi lisaks viimasele palgale välja maksmata. Kokku jäi 182 töötajat ilma peaaegu neljast miljonist eurost, millest umbes 500 000 kattis töötukassa - töötajad said küll seaduses ette nähtud miinimummääras kompensatsiooni töötukassalt, kuid mitte töölepingutes eraldi kokkulepitud hüvitisi.

65 töötajat pöördusid korraga kohtusse, soovides Estonian Airi koondamistasusid kätte saada hoopis Nordicast. ​

Tosin hagejat on praeguseks hagist loobunud.

Nüüdseks umbes poolesaja endise lennufirma töötaja nõuded ulatuvad 4000 eurost 81 000 euroni, kokku püütakse kohtu kaudu sisse nõuda 1,56 miljonit eurot.

Postimees vestles kümmekonna endise töötajaga, kes lennufirmaga kohut käivad. Kuna Eestis piirdub tööturg lennunduses õigupoolest ainult riigiettevõttest Nordicaga, jätame töötajate palvel nende nimed avalikustamata.

Pankrot läbi töötaja silmade

Kui pika staažiga piloodikoolitaja Ivar (õige nimi on toimetusele teada – toim) komandeeringult tagasi jõudis, oli Estonian Air juba pankrotti läinud. «Plaan B töötab,» teatati talle ootamatult Tallinnast 2015. aasta hilissügisel. Reisilt naasis ettevõttes mitukümmend aastat töötanud ja ametiredelil kõrgele jõudnud Ivar juba teise firma lennukiga ning see komandeering jäi talle Eesti lennunduses viimaseks.

Kodumaale saabunud, oli Ivar koos 181 kolleegiga töötu. Ta ise ei saanud sellest kohe arugi.