Maailma suurimate kullavarude kaevandamine võib varsti muutuda võimatuks

Lõuna-Aafrika kaevandus. Pilt on illustreeriv. Foto: Siphiwe Sibeko / Reuters

Lõuna-Aafrika kullamaardlad on maailma suurimad, kuid väärtusliku metalli kätte saamiseks tuleb minna aina sügavamale, mis muudab kaevandamise ohtlikuks ja kulukaks.

Ligemale pool maailma kullast pärineb Lõuna-Aafrikast ning aastakümnete pikkune aktiivne kaevandamine on tekitanud mõned maailma kõige sügavamad kaevandused, mis võivad ulatuda kohati kuni 3,6 kilomeetri sügavusele. Sellistel sügavustel kaevandamine on muutumas kohalikele kaevandusettevõtetele ebapraktiliselt kulukaks ja kaevuritele üpriski ohtlikuks.

Turuväärtuse järgi kolm kõige suuremat Lõuna-Aafrika kullakaevurit teatasid varem sellel aastal, et teenisid möödunud aastal kokku 543 miljonit dollarit kahjumit, sest maagi kätte saamine on muutunud lihtsalt niivõrd kulukaks ja kulla hind on jätkuvalt ligemale 40 protsenti madalam oma 2011. aasta kõrgtasemest. Teistes riikides kaevandamine on lihtsalt praktilisem.

Samal ajal muutuvad üha sagedamaks kaevuritega juhtuvad õnnetused. Kui 2016. aastal suri Lõuna-Aafrika kullakaevandustes 73 inimest, siis 2017. aastal oli see number 88, mille näol oli tegu 21-protsendise tõusuga. Selle aasta jooksul on siiani kaevandustes elu kaotanud 65 töötajat. 24 neist surmadest on toimunud suurima kohaliku kaevandaja Sibanye Gold kaevandustes.

Lõuna-Aafrika ametiühingute sõnul ei taha kohalikud kaevandusettevõtted investeerida ei kaevanduste infrastruktuuri ega töötajate varustusesse. Tööjõud on ametiühingute hinnangul kaevandusfirmade juhtidele odav ja «asendatav», sest tööpuudus on suur ja valitsuse poolne kontroll minimaalne. Õnnetused on firmade jaoks aktsepteeritavad.

Kaevandusfirmad ise väidavad aga hoopis, et suremus on niivõrd suur töötajate hooletuse tõttu. Näiteks 11. juunil Sibanye kaevanduses aset leidnud intsidendis sisenesid ettevõtte sõnul viis kaevurit omavoliliselt keelatud tunnelisse ja hukkusid. Vaid kaks nädalat hiljem hukkus töötaja puurimismasinale ette kõndides.

Lõuna-Aafrika Pretoria ülikooli geoloogide sõnul saavad enamasti vaese taustaga mustanahalised noored enne kaevandussektoris tööle hakkamist koolis väga viletsa hariduse ja väljaõppe, mille tõttu ei oska nad töö käigus sageli turvaliselt käituda. Süü on nende sõnul hoopis peamiselt (kutse)hariduse ja väljaõppe kvaliteedis.

Kui Lõuna-Aafrika oli veel 2007. aastal maailma suurim kullatootja, siis praeguseks on langenud riik kaheksandale kohale. Tootmise on sellest ajast saadik vähenenud umbes 45 protsenti. Lõuna-Aafrika Mineraalide Nõukogu andmete järgi ei suutnud ligemale 75 protsenti kaevandustest möödunud aastal kasumit teenida.

Rahvusvahelised suurfirmad nagu maailma kolmandana suurim kullatootja AngloGold Ashanti müüs varem sellel aastal kaks oma kolmest Lõuna-Aafrika kullakaevandusest maha, et kolida rohkem kaevandamisest ümber sellistesse riikidesse nagu Ghana ja Mali, kus kaevandamine on märksa odavam.

Allikas: WSJ