Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti riigi reiting tõusis pügala võrra kõrgliigasse (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahandusminister Toomas Tõniste rõõmustab, et Eesti reiting tõusis.
Rahandusminister Toomas Tõniste rõõmustab, et Eesti reiting tõusis. Foto: Tairo Lutter

Reitinguagentuur Fitch tõstis eile Eesti pikaajalise riigireitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA- stabiilse väljavaatega tasemele, teatas rahandusministeerium.

Fitchi teatel aitas sellele kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, hea riigirahanduse olukord ning tugev majanduspoliitiline raamistik.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on tegemist positiivse uudisega, mis peaks suurendama ka välisinvestorite huvi ning usaldusväärsust Eesti vastu.

Sel aastal ootab Fitch Eesti majanduskasvuks 3,6 protsenti, järgmisel aastal 3,1 protsenti. Eesti sissetulekute kasv võrreldes euroala keskmisega jätkub.

Agentuur toob välja, et Eesti valitsussektori võlakoormus oli 2017. aasta lõpu seisuga 9 protsenti SKP-st, mis on üks madalamaid AA reitinguga riikide kategoorias, ja madalaim kogu Euroopa Liidus.

Fitch prognoosib valitsussektori eelarve ülejääki 2018. aastaks 0,5 protsenti ja 2019. aastaks 0,3 protsenti. Samuti peaks järgmise aasta riigitulude laekumisele positiivset mõju avaldama käesoleva aasta maksureform.

Eesti tugev makromajanduslik raamistik ja elluviidud poliitikad on kaasa aidanud majanduskasvule ja sissetulekute tõusule, samas kui läbiviidud reformid on tõstnud tööhõives osalemise määra. Erasektori välisvõlgnevuste vähenemine ja jooksevkonto ülejääk on tugevdanud Eesti välispositsiooni ehk muutnud Eestit vastupidavamaks välisšokkide suhtes. Eesti pangandussektorit hindab Fitch stabiilseks.

Reitingu edasisele tõusule aitaks agentuuri hinnangul kaasa jätkuv struktuursete majandusnäitajate paranemine, reitingu halvenemist võivad aga põhjustada välisšokid, mille suhtes on Eesti oma väiksuse ja avatud majandusega vastuvõtlikum.

Tagasi üles