«Konkurendid naersid tükk aega meie üle.» – Eesti ühe edukama idufirma ülestunnistus

Egert Valmra Foto: Aivar Pau

Konkurendid ei võtnud aastaid tõsiselt eestlaste üheks silmapaistvamaks teadusliku innovatsiooni edulooks oleva Skeletoni leiutatud lahendust uue põlvkonna superkondensaatorite tootmiseks.

Tartu ülikooli teadurite tööst välja kasvanud Skeleton on tänaseks kogunud üle 40 miljoni euro investeeringuid. Sellest on saanud eestlaste üks väheseid teadus- ja tootmisettevõtteid Saksamaal. Läbirääkimisi peetakse maailma suurimate autotootjatega ning taskus on juba mitmeid lepinguid, näiteks Suurbritannia bussitootjaga.

Kuid milline oli seis alguses? Mis teeb eestlaste leiutise eriliseks võrreldes kõigi teiste kondensaatoritega?

«Superkondensaatoreid on maailmas toodetud juba aastast 2000 ning kõigi nende oluliseks komponendiks on süsinik. Mis teeb Sketetoni tooted eriliseks on, selle süsiniku päritolu ja korrastatuse ning puhtuse tase,» rääkis Postimehele Skeletoni programmidirektor Egert Valmra.

Täna Budapestis Euroopa innovatsiooniinstituudi EIT aasta suursündmusel oma tootmist tutvustav Valmra märkis, et just need kaks omadust  annavadki  Skeletoni toodetele suurema võimsustiheduse ja konkurentidega võrreldes kuni 60 protsenti rohkem energiat.

«Kõik, mis on kondensaatoriks lisaks süsinikule, on saast. Küsimus on selles, kuidas süsiniku aatomid on organiseeritud. Konkurendid kasutavad süsinikku, mis on toodetud puhastatud ja põletatud kookospähklikoortest. Meie võtame ühe metalli karbiidi – ma ei tohi öelda, millise – ja eemaldame keemilise reaktsiooni käigust selle kristalsest struktuurist metalli,» rääkis Valmra.

Järgi jääb oluliselt korrapärasema struktuuriga süsinik, kui looduslikust kookospähklist toodetud süsinikul.

«Konkurendid naersid meie üle tükk aega. Sellepärast, et nad teadsid, et ühe metalli karbiidiga tuleb süsinik alati liiga kallis. Aga meie leidsime teise lahenduse. Meie konkurendid ei ole nanotehnoloogia peal väljas – nemad vaid toodavad ja müüvad. Meie olime kõigepealt tehnoloogiaettevõte, mis otsustas ühel hetkel hakata kondensaatoreid tegema ja sellesse ärisse sisenema. Veelgi varem sai kõik alguse paarist Tartu ülikooli teadlase tööst,» rääkis ta.

Skeletoni superkondsensaatoreid kasutatakse lisaks autotootmisele ka näiteks ajutomograafia täpsemaks muutmiseks. «Nad tahavad just meie seadmeid, kuna nende võimsustihedus on palju kõrgem, mis oma korda tuleneb järgmiste valikutega võrreldes neli korda väiksemaks sisetakistusest,» ütles Egert Valmra.

Skeltoni süsiniku tooraine pärineb tema sõnul Euroopast ning selleks, et toota miljon kondensaatorit, on vaja 35 tonni algmaterjali.  Varem kasutas Skeleton selleks ühe metalli karbiidi, kuid nüüd on avastatu ühe teise metalli ühend. Põhimõtteliselt oleks võimalik üldse kasutada 15 eri metalli karbiidi, kuid enamus selleks oleksid liiga kallid.

Viimsist Dresdenise

Skeleton on tänaseks kogu oma tootmise kolinud kolitud Saksamaale Dresdeni lähistele, kus on nüüdseks võimekus toota neli miljonit kondensaatorit aastas. Põhjus selleks on ilmne  - Saksa suured autotootjad on lähedal.  

Skeletoni tehas Saksamaal Foto: Aivar Pau

«Sakslased on väga konservatiivsed. Nad ei usu, mida neile räägitakse. Nad tahavad tulla kahel ja katsuda – siis nad tunnevad tõsise koostööpartneriga ja neid saab tõsiselt võtta,» rääkis Valmra.

Eestis on Skeletonist järel mõned naonotehnoloogia teadlased, elektroonikainsenerid moodulite loomiseks ja jõuelektroonika süsteemide arendajad, kes tegelevad kineetilise energia kokkukogumise lahendustega.

Skeleton ise peab ennast tänasel päeval eestlaste ettevõtteks Saksamaal. Samas ka need eestlased, kes praegu töötavad Saksamaal, käivad jätkuvalt väga tihedalt kodumaal.

Mis saab edasi? Peamiseks sihitavaks turuks on ikkagi autod.

«Me teeme päris mitme suure tootjaga koostööd,» sõnas Valmra. «Neil on olemas ka üsna täpsed kavatsuses ja soovid, mille jaoks nad tahavad kondensaatoreid kasutada. Millist hinnataset nad soovivad ja millist energiataset. Põhimõtteliselt peaksid esimesed konkreetsemad lepingud tulevad aastal 2020.»

Autotootjatel omakorda on peal keskkonnanõuded ja surve toota ühe vähem süsihappegaasi.

Kõige suurem on neil nõuetel olnud mõju bussitootjatele. Just ühe sellisega – Suurbritannia Wrights Groupiga - sõlmis Skeleton mitme miljonilise lepingu kuu aja eest. Bussifirma hakkab neid kasutama pidurdusenergia taaskasutamise süsteemi (vormelimaailmaski tuntud KERS) osana oma ühe- ja kahekordsetes hübriidbussides.

Wrightbus on sunnitud uusi kütust kokkuhoidvaid süsteeme kasutama seoses nõudega vähendada CO2 emissiooni linnades. Testid on näidanud, et superkondensaatorite kasutamine aitab kahekordsetes bussides kokku hoida 36 protsenti rohkem energiat võrreldes EuroVI normidele vastavate diiselbussidega.

Seega: Londoni südalinnas pole enam üldse võimalik kasutada busse, millel poleks peal hübriidmootoreid ning superkondensaatorid on nähtus, mis aitab neil energiat kokku hoida ligi kolmandiku ja akude vastupidavust seeläbi pikendada.

Aastal 2015 oktoobris sai Skeleton ka 5-miljonilise investeeringu Euroopa innovatsiooniinstituudilt EIT. Skeletoni käive oli möödunud aastal ligi kaks miljonit eurot ja kuna investeeritakse kogu aeg, siis teeniti ka kahjumit.

Ajakirjaniku reisikulud Budapesti tasus EIT