/nginx/o/2011/07/15/672178t1h76af.jpg)
Kuigi Läti Hoiupanga ja Leedu Snoras panga raskused Põhjamaade pangandusturgu oluliselt ei mõjuta, ei jäta euroala kriis väikese hilinemisega ka Skandinaaviat puutumata, hoiatas intervjuu KUKU raadio hommikuprogrammile SEB ökonomist Hardo Pajula.
Pajula: kriis ei lähe Rootsist mööda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaadata praegu laiemat pilti, kujutavad Põhjala ja Balti rigid endast teatavat oaasi, küsimus on vaid, kaua see kestab. Probleemid Läti ja Leedu panganduses näitavad selgelt, et midagi on siin muutumas,» rääkis Pajula, kelle sõnul on suuremad riskid peidus aga Rootsis, kus senini midagi juhtunud pole ning erasektori laenumaht on suur.
«Erinevus muust Lääne-Euroopast on nii suur, et kukkumisruumi on rohkem,» sõnas Pajula. «Pole reaalne, et Rootsi majandus kogu muud Euroopat vallanud majanduskriisist puutumata jääb. Nii et Rootsi võimalused kriisist puhtalt pääseda pole kuigi suured ning see omakorda avaldab meile mõju.» Põhjamaade majanduse hetkeseisust kõneldes nentis Pajula, et näitajad on siiski head.
«Rootsi majandus on näidanud 4-5-protsendilist kasvutempot, see pole sugugi nadi tulemus. Samas ettepoole vaatavad prognoosid ennustavad probleemide kuhjumist.»
Ühtset eurovõlakirja, mida kriisi lahendamiseks välja on pakutud, Pajula väga mõttekaks ei pidanud.
«See tähendaks sisuliselt seda, et Saksamaa garanteeriks teiste riikide võlad. Kõige paremini kommenteeris seda BBC eetris üks USA fondijuht, küsides retooriliselt: kui paljude oma sugulaste võlgu oleksite nõus teie piiramatult ja täies ulatuses tagama.»