Petukõned taas liikvel: vene keelt kõnelev naisterahvas pakub bitcoin'e

Kelmid on jätkuvalt aktiivsed. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Viimasel ajal on järjest sagenenud eesti suunakoodiga petukõnede arv. Helistajaks on vene keelt kõnelev naisterahvas, kes pakub võimalust bitcoin'idega ärida.

Kõne tuleb numbrilt [phone]. Vastajale pakutakse võimalust hakata äritsema bitcoin'idega. Whocallsme.com veebilehel on kahtlase numbri kohta teada andnud mitu inimest. Tarbijakaitseameti kommunikatsioonieksperdi Pille Kalda sõnul on ka neile taolisi pöördumisi tulnud.

«Numbrite kontrollimine ja vajadusel blokeerimine on sideoperaatori pädevuses, tarbijakaitseamet seda teha ei saa,» sõnas Kalda ja lisas, et kui tarbijal on kahtlus, et tegemist on petukõnega, tuleb tal sellest teavitada sideoperaatorit, kes peab teenuse vahendajana tegema kõik endast oleneva, et mitte võimaldada pettuse jätkumist, sh kaaluma vastava telefoninumbri blokkimist.

Kalda sõnul tuleks kahtluse puhul, kas tegemist on tavapärase telefonimüügiga või hoopis telefonipetuskeemiga, rahulikult aeg maha võtta ja mitte kiirustada tehingusse, kuigi pakkumine võib tunduda väga ahvatlev. «Kõigepealt tasuks mõelda pakkumisele – kas see on realistlik või tundub liiga hea, et olla tõsi ning milliseid kulusid sinult kohe nõutakse ja kes on telefonikõne tegija,» märkis ta. «Mõelda tasuks ka pakkumise sisu üle selliselt, et kas näiteks krüptoraha pakkumine telefonitsi tundub tavapärane krüptoraha kauplemise viis. Kui pole kindlat veendumust helistaja aususes, tuleks tehingust loobuda. Oma raha ei tasuks ise vabatahtlikult petturitele anda, sest hiljem sellises olukorras võib raha tagasi saamine olla väga raske või isegi võimatu.» 

Ausa telefonimüügi puhul tasub Kalda sõnul teada ka seda, et telefonitsi öeldud jah-sõna üksi ei kehti, vaid tarbija peab oma nõustumist kinnitama ka kirjalikult. «Kui kirjalikku kinnitust ei ole, ei ole ka sõlmitud lepingut,» kinnitas ta.

Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel mitte helistada tagasi tundmatule telefoninumbrile enne, kui ei ole veendumust, kellele helistatakse ja missugune on kõne maksumus. Seda eriti välisriigi telefoninumbri puhul, mil tuleb lähtuvalt pooltevahelisest lepingust kõne eest eraldi tasuda, kui paketi kuutasu selliseid kõnesid ei sisalda.

Elisa meediasuhete spetsialisti Taavi Tederi sõnul on antud numbri ([phone]) puhul on tegemist võimaliku spämmikõnede lainega ja sellelt numbrilt oli kolmapäeval tehtud nende võrku pea 600 kõnet.

Postimehele teadaolevalt tuleb kõnesid ka [phone] numbrilt, kus samuti pakutakse investeerida.