Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kristjan Lepik: eelarve koostamisel puudub poliitikutel pikk vaade (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kristjan Lepik
Kristjan Lepik Foto: Toomas Huik

Majandusanalüütiku Kristjan Lepiku sõnul puudub poliitikutel riigieelarve koostamisel pikk vaade ja Eesti majanduse tulevikueesmärgid ning fookus on ebamäärased.

«Riigieelarve kohta peaks valitsusliidu poliitikutelt küsima palju küsimusi ja üks neist on see, et kui pikalt on eelarvet koostades ette vaadatud,» ütles Lepik saates «Otse Postimehest». «See on nagu autoga sõitmine. Sa mõtled kõll, kas sõidad liiga kiiresti või liiga aeglaselt, aga ei tea, kuhu sa sõidad».

Lepiku sõnul peaks valitsusel olema viie- kuni kümneaastane vaade, milline peaks olema Eesti majandus ja mis teeks Eesti maailmas unikaalseks. «Tänane maailm on väga avatud, me konkureerime kõigiga ja sõltume kõigist. Kui me teeme samamoodi nagu Läti, Leedu või Horvaatia, siis meil ilmselt ei lähe hästi. See, mida me maailmale pakume, on täna väga segane ja sellepärast on ka keeruline vastata küsimusele, kas järgmise aasta riigieelarve on hea või halb,» rääkis Lepik. Ta lisas, et valitsuserakondade teemadeks ei peaks olema küsimus aktsiiside või maksude tõstmisest ja langetamisest vaid see, milleks seda tulevikule mõeldes teha.

«Milline on meie pikaajaline eesmärk – kas see on näiteks terve ühiskond või hoopis midagi muud? Meie majanduse ülesehituses on justkui erinevad killud, millest ei moodustu tervikpilti,» ütles Lepik. «Teeme siin üht-teist ja teises kohas üht-teist, kuid me ei koonda neid algatusi oluliste eesmärkide suunas. Kui sul on kakskümmend eesmärki, siis sul tegelikult ei ole eesmärki. Me teeme väga palju väikeseid otsuseid, mis on omavahel tegelikult konfliktis,» lisas ta.

«Seda lugu, millised me tahame aastate pärast riigina olla, peaksid poliitikud suutma lihtsalt rääkida. Edukal ettevõtjal peab olema väga tugev fookus, riigina on meil see fookus hajunud,» märkis Lepik.

Tagasi üles