OTSE Postimehest: Toomas Tõnistega valimiseelarvest

Rahandusminister Toomas Tõnistega otsestuudios vaatame läbi ahjusooja riigieelarve ja uurime, kelle rahakott kosus enim. Kõne alla tuleb ka Eesti riigi rahanduse pikemaajaline positsioon.

Vaatasin seda tänast riigieelarvele pühendatud pressikonverentsi: kultuuriminister Indrek Saarel oli kaval nägu ees,  peaminister Jüri Ratas oli väga rahul. Teie olite natuke vähem rahul. Missugused kastanid teie oma valijate jaoks tulest välja tõite?

Rahandusministrina ei vaataks ma nii väga seda poliitilist poolt, vaid pigem seda, et riigi rahandus oleks korras. Minu jaoks oli esmatähtis, et seatud raamid jääksid paika: et eelarve oleks tasakaalus ja nominaalses ülejäägis. Eelarve sõltub majandusprognoosist, ja selle asemel, et raha paremale ja vasakule jagada, pidime välja tulema ettepanekutega, kuidas kulusid kokku hoida, katteid leida. Täna olen ma väsinud, aga õnnelik, sest eelarve jõuab riigikokku.

No see on ikka selgelt valimiste eelarve. Õpetajad saavad palka juurde, päästjad saavad, tervishoid saab. Kellelt ära võtate?

Majandus kasvab ja riigieelarve maht ka kasvab. Riigieelarve kaudu ju jagataksegi raha laiali. Ega eelarve eesmärk ei olegi kelleltki raha ära võtta. Eesmärk on, et riik toimiks maksimaalselt efektiivselt. Kuna ta on valimiste-eelne eelarve, siis võib ka öelda, et see on valimistele suunatud eelarve, aga olgem ausad, ka eelarved valimiste vahel on valimistele suunatud.

Peaminister Jüri Ratas väljendas veendumust, et Eesti majanduskasv peab püsima 3-4 protsendi vahel, et eelarve oleks jätkusuutlik. Mingil hetkel võib juhtuda, et valitsus peab oma sõnu sööma hakkama?

Eelarve aluseks on majandusprognoos, mis näitab lisaks 2019. aastale ka järgmisi aastaid. Viimastel aastatel koostatakse riigieelarveid nelja aasta perspektiivis, nii et sisuliselt on eelarved paigas aastani 2022. Struktuurse tasakaalu reegel kehtib kõigile Euroopa Liidu riikidele, et nad ei kulutaks headel aegadel liiga palju. Meie eelarve on tasakaalus ja see tähendab, et praegu, headel aegadel, kogume rasva halbadeks aegadeks.

Ma eeldaks, et ikka pikema aja peale vaatate ette. Missugune on Eesti riigi eelarve 15, 20 aasta pärast?

15 aasta pärast on meie riigivõlg veelgi vähenenud, me oleme Euroopa riikide seas üks distsiplineerituma eelarvega riike, meie palgad on juba võrdlemisi lähedal Põhjamaadele.

See on hämmastav, et nimetate riigivõla väiksust esimesel kohal, kohe tuleb Andrus Ansip meelde. Miks peab neid Eesti riigi suhteliselt väikesi võlgu just praegu tagasi maksma? Keskerakond lubas võimule tulles ju hoopis laenu võtta.

Teised jälle ütlevad, et me peame reserve koguma. Reservide kogumine on madalate ja negatiivsete intresside ajal konkreetne kulu. Kui me paneme sinna juurde inflatsiooni, siis on kindlasti mõistlikum maksta tagasi varem võetud laene.

Tagasimaksmiseks kasutate ju neidsamu reserve. Äkki saaks nendega midagi asjalikumat ette võtta?

Kui Eesti riigil on kindlad eesmärgid ja plaanid – ideaalis erakondadeülesed –, siis suurte eesmärkide saavutamiseks oleme nõus minema eelarvega defitsiiti. Näiteks Tallinna-Tartu või Tallinna-Pärnu maantee kiire väljaehitamine. Praegu sellist erakondadeülest kokkulepet ei ole. Ideaalis tuleks investeeringuid teha majanduslanguse ajal. Täna tõstaks liigne rahakühveldamine ainult hindu ja me ei saaks selle eest nii palju kilomeetreid.

Leidsin eelarve seletuskirjast read, et eesmärk on Eesti väljaviimine majandusseisakust. Meil pole ju seisak?

Mina ei olnud selle koalitsiooni loomise juures. Aga tol hetkel, kui koalitsioon tekkis, oli teadmine, et Eesti riik on olnud aastaid majandusseisakus. Nii et see on sinna vanast ajast jäänud. Ja siis tuli koalitsioon kokku ja ütles, et meil on plaan, kuidas Eesti riik majandusseisakust välja viia. Ja sealt on tulnud ka need fraasid, mida mõni naeruvääristab, et koalitsioon peab majanduskasvu oma teeneks. Tegelikult on suur osa selles ikkagi välisnõudlusel jne.

Riik ju ise raha ei teeni, kõik jagatav raha tuleb meie taskust. Mida saavad ikkagi ettevõtjad, et rohkem lisandväärtust luua?

Maksurahu, mis ongi ettevõtluses kõige olulisemaid tegureid. Ettevõtluskeskkonnale ei ole kindlasti kasuks see, kui maksud igal aastal tõusevad. Me ei tõsta ühtegi maksu ja ei suurenda praeguseid makse. See on see sõnum, mida ettevõtjad ootavad.

Aga seletuskirjas seisab, et eelmise aastaga võrreldes suureneb maksukoormus 0,2 protsenti, kust see tuleb?

See tuleb selle arvelt, et palgad tõusevad. Politseinikel, õpetajatel. Ka palgatõus avaldub maksukoormuses.

On ka rida: vähendame tööjõumakse. Mida see tähendab?

See on see, et tulumaksuvaba miinimum tõsteti viiesaja euro peale, madalama sissetulekuga inimesed said raha juurde, see läks riigieelarvele maksma 150 miljonit eurot.

Aga ettevõtja ootab eelkõige sotsiaalmaksuleevendust ja maksulage, miks te seda ei paku?

Ettevõtjaid said sellest (500 euro maksuvabastusest – VK) leevendust palgasurvele.

Üks eesmärk on suurendada rahvaarvu. Missugustele uuringutele tuginedes usute, et lapsetoetuse suurendavad laste arvu peres?

Mina ei ole sotsiaalminister. Aga pered ja lapsed on minu jaoks kindlasti prioriteet – noori ja peresid tuleb toetada. Minusugusel mehel, kellel on lapsed suured, on rohkem raha, kui ma jõuan kulutada. Probleem on noortel, kes peret alles loovad ja vajavad eluaset. Olla seal abiks niipalju kui võimalik on õige suund. Et lapsetoetused kasvavad, on õige. Sündimust, jah, ei saa rahasse panna, selleks on vaja peret, armastust ja aega.

Te ütlesite pressikonverentsil surematu lause: „Piirikaubandus pole normaalne ega majanduslikult mõistlik.“ Nii et piirikaubandusega on nüüd korras?

Ei ole korras. Aga see, et piirikaubandus sellises mahus on tekkinud, näitab, et kuskil on mindud üle piiri. Lõpmatuseni maksude otsakruvimisel ja tervisest rääkimisel on piir, ja inimesed hakkasid otsima odavamaid võimalusi, mida naaber pakub. Piirikaubanduses on kõige suurem osa ikkagi kangel alkoholil. Tänane valitsus, kes tõstis lahja alkoholi aktsiisid järele kange alkoholi aktsiisidele, tegi minu arust vea, ja see kasvatas piirikaubandust.

Missugustel tingimustel oleks valitsus valmis langetama kütuseaktsiisi?

Valitsus jättis selle aasta alguses ära eelmise koalitsiooni seadustatud tõusnud. Maailmaturul on kütuse hind tõusnud. Langetamine on korduvalt olnud arutluse teemaks. See läheb riigile maksma üle saja miljoni euro. Mulle meeldiks ka, kui aktsiis oleks odavam, aga siis tuleb leida kate.

Välistööjõu sisserände soodustamine on prioriteet, on kirjas, aga ühtegi sellekohast meedet ma ei leidnud. Missugused need on?

Spetsialistel on võimalik kvoodivabalt meie turule tulla. Kvoodi alt on välja jäänud mitmesuguseid erandeid. Palju eestlasi on naaberriikides tööl,  neid me ootame koju tagasi. Lisaks Euroopa Liidu avatud tööjõuturg, kus on mitusada miljonit töökätt. Isamaa on siin karmima poliitikaga: ka paljude riikide ettevõtjad on mind hoiatanud, et Eesti neid vigu ei teeks, et tuua odav tööjõud sisse ja sellega oma riigi tulevik ära rikkuda.

Kui kaugel on Enefit Greeni börsileviimine?

Minu taha see ei jää. Ta viiakse börsile nii kiiresti, kui vähegi võimalik. Praegu oodatakse konkurentsiameti kinnitusi sellele tehingule. Kui sealt tulevad positiivsed otsused, saab seda kohe ette valmistama hakata. Ideaalis on Green Enefit börsil järgmise aasta esimesel poolel.

Samamoodi jääb täitmata lubadus korda teha linnahall, miks?

Seal on mitu põhjust: riigiabi, aga ka hea plaani puudumine. Investeeringud on edasi lükatud, see koalitsioon seal midagi ehitama ei hakka.

Lubati suuri taristuinvesteeringuid, aga eelmise eelarvega võrreldes suuri muutusi pole. Miks?

No see ongi, et enne valimisi kõik lubavad igasugu asju, aga kui neid ehitama hakata, siis selgub, et nad kõik maksavad. Hinnad on tõusnud, igaüks saab sellest aru, nii et me oleme saanud sama raha eest vähem kilomeetreid ehitada. Suuremaid investeeringuid peaks tegema majanduslanguse ajal.

Miks peab riik kirikutele okupatsioonikahju kinni maksma? Algul taheti võtta omandireformi reservfondist, nüüd otse eelarvest, üks maksumaksja raha ju puha.

Eesti riigile on tähtis, et need kunstiväärtused oleks kindlates kätes ja omandivorm selge. Ja ka see, et need vanad vaidlused lõppeksid.

2017 arestis kohus kaks teile kuuluvat kinnistut, mida parendati PRIAlt välja petetud rahaga. Kriminaalasjas kahtlustatavaks osutus teie äripartner ja naisevend Erik Nigola. Mis seisus see asi on?

Ma ei tea. Mina sellega ei tegele. Nad olid mul võla katteks, nende kinnistute peal oli minu hüpoteek. Ma tean seda, et kriminaalasi on menetluses. Ma ei tea, äkki mõni kuu tagasi oli mõni istung.

Kuidas läheb teie ettevõttel nimega LTT, mis tegeleb muu hulgas veinide maaletoomisega?

Kenasti. Ta on selline stabiilne ettevõte. Käive on tal kuskil 10 miljoni euro ringis ja ta on vahepeal laienenud ja endale ühe õmblusvabriku ostnud.

2017. aastal läks hästi teie ja teie abikaasa ettevõttel Breting OÜ, kuidas läheb praegu?

See on perefirma. Mõnekümned tuhanded eurot kasumit, ma ei tea, kas see on hea, aga tore ikkagi.

Krediidiinfo andmetel olete ka FIE, missuguseid teenuseid olete FIEna osutanud?

Ei tohiks enam olla. Enda arust ma lõpetasin selle ära. Aastakümme tagasi arvasin, et see on mõttekas korteri väljarentimiseks, aga ma ei viitsinud seda teha ja maksan siiamaani eraisikuna tulumaksu. Omast arust ma lõpetasin selle ära ministriks saades.

Ütlesite viimati Isamaa kehva reitingut kommenteerides, et paljud ei teagi, et Isamaa on IRLi järglane. Kelle süü see on?

Miks peab alati keegi süüdi olema? Erakond vahetas nime, leides, et mõttekas on minna juurte juurde tagasi. Ma lihtsalt avaldasin arvamust, et paljud ehk ei teagi, et Isamaa on IRLi järglane, nad võivad arvata, et see on mõni uus erakond. Ei tasu arvata, et kõik inimesed jälgivad pingsalt poliitikat. Aga ka mitmed maksumuudatused, millega paljud pihta said, ja sellele järgnenud aktsiisitrall oli osaliselt ka IRLi süü.

Kui te saite ministriks, kritiseeriti tugevalt teie inglise keele oskust. Mitu korda nädalas praegu inglise keele tunde võtate?

Ja, see minu doorstep sai kuulsaks ja see on tore, kui ma ajalukku lähen. Olen õppinud saksa keele erikoolis, inglise keelt olen õppinud ise. Inglise keel ei ole kindlasti minu kõige tugevam külg. Olen võtnud inglise keele tunde, aga praegu ei käi, sest saan päris palju praktikat välisreisidel kohtudes erinevate tähtsate isikutega.