Snorase olukord on seniarvatust hullem

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Snoras panga kontor Vilniuses.
Snoras panga kontor Vilniuses. Foto: SCANPIX

Eelmisel nädalal riigistatud Leedu Snoras panga olukord on varemarvatust keerulisem ja komplitseeritum, tõdes Leedu peaminister Andrius Kubilius.

On tõenäoline, et pangal on seniarvatust vähem vara ning osa välja antud laene ei olnud vajalikul määral provisjoneeritud (nende katteks ei tehtud nõutavas mahus provisjone ehk võimalike laenukahjude eraldisi- toim.), lausus Leedu keskpanga juhatuse liige Vaidievutis Geralavicius, vahendab Bloomberg.

Peaministri sõnutsi on valitsusel panga olukorra kohta rohkem informatsiooni  kolmapäevaks.

Valitsus võttis Snorase üle 16. novembril pärast seda, kui keskpank oli avastanud pangas umbes 300 miljoni euro suuruse puudujäägi ning oli karta, et laenuandja võib pankrotistuda.

Riigi peaprokurör algatas uurimise, mis Kubiliuse sõnutsi näitab, kui vastutustundliku pangandustegvusega oli tegemist ning kui suur osa sellest oli küsitavate varimajandusega seotud finantstehingute mootor.

Seadusandjad lubasid valitsusel jagada Snorase kaheks osaks ehk heade ja nn halbade varadega pangaks. Halbade varadega osale plaanitakse rakendada kaitset võlausaldajate eest, samal ajal kui heade varadega osale püütakse võimalikult kiiresti uus  investor leida.

Leedu majandusleht  Verslo Žinios kirjutab, et Snoras panga klientide ühendus tahab panga tegevuse päästa ja uued aktsionärid leida.

«Laenuandjate jagamine headeks ja halbadeks toob riigi majandusele ja kogu pangandussüsteemile oluliselt negatiivsemad tagajärjed kui teiste lahenduste leidmine. Nende teiste lahendustena pakub ühendus välja panga rekapitaliseerimise ja pangale uute aktsionäride ning juhtkonna kaudu uue hingamise andmise, kinnitas ühenduse juht Danas Arlauskas.

Arlauskase sõnul on panga halbade varade maht 1,6 miljardit litti (463 miljonit eurot), millest 0,8 miljardit kuni miljard on rekapitaliseeritavad. Ühendus hindab panga kohustusteks 7,35 miljardit litti, millest 4,84 miljardit käivad hoiuste tagamise seaduse alla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles