Soomes tabatud Eesti kodanikust vähe jälgi

Turu saarestik Foto: Postimees

Postimehe, BNSi ja uudisteagentuuri STT andmetel peeti nn Turu suurhaarangu käigus kinni ka Eesti kodanik Boriss (51), keda süüdistatakse suures ulatuses rahapesus ja kelmuses.

Soome politsei taotles kohtult luba panna eeluurimisvanglasse kaks inimest, kes peeti kinni ettevõttes Airiston Helmi Oy väidetavalt toimunud rahapesu tõttu. Politsei tahab vahi alla võtta ühte firma juhatuse endist liiget ning veel ühte firmaga seotud meest. Neid kahtlustatakse rahapesus Pargase omavalitsuses.

Üks neist on Eesti (Boriss) ja teine Vene kodanik (Gleb). Borissi jäljed tegevusest Eestis on aga napid. Ta on tegev mittetulundusühingus, mis esindab Ukraina kaasmaalaskonda, kuid mille tegevus pole aktiivne. MTÜ rahavoog on olematu ning sellel pole maksuvõlgu ega töötajaid. Ühtegi varasemat karistust Borissil karistusregistri järgi ei ole. Glebi kohta on esilagu andmeid veel vähem.

Nädalavahetusel toimus Turu saarestikus 17 kohas läbiotsimine, milles osalesid politseinikud ja teiste riigiametite esindajad. Politsei sõnul olid kõik läbiotsimised seotud ühe aktsiaseltsi kinnisvaraga. Pealtnägijate sõnul toimusid vähemalt osad läbiotsimised Airiston Helmi ruumides. Kahtlustatakse, et firmas pesti raha mitme miljoni euro eest ning firma maksis kinnistud üles ehitanud inimestele ümbrikupalka.

Eesti välisministeeriumist öeldi eile õhtul Postimehele, et seni ei ole seoses kinnipeetud Eesti kodanikuga nende poole pöördutud.

Kahtlustatakse seost julgeolekuga

Soome meedias on paaril viimasel päeval spekuleeritud, kas politsei avaldatud info, et tegu on tavalise majanduskuriteo uurimisega, ikka vastab tõele. Kahtlust on äratanud näiteks see, et operatsioonis osalesid keskkriminaalpolitsei ja Päris-Soome maakonna politseinike kõrval ka piirivalvurid ning isegi kaitseväelased. Kaasatud olid laevad, lennukid ja helikopterid.

Soome sõjaväeallikatega suhelnud ajaleht Iltalehti kirjutas, et tegu oli ilmselt millegi muuga peale rahapesu. Allikad ütlesid ajalehele, et rahapesu ja maksupettust võidi kasutada suurema operatsiooni ettekäändena, sest kuriteo uurimine äratab vähem tähelepanu kui sõjaline operatsioon. Kahtlusi süvendab ajakirjanduse hinnangul ka fakt, et tegemist oli strateegilise objektiga.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteadur Pauli Järvenpää kommenteeris nädalavahetusel Turu saarestikus toimunud operatsiooni tõdemusega, et kuigi teema puhul on ametlikult räägitud majanduskuritegudest, on luubi alla võetud ettevõtted paistnud juba pikka aega silma strateegilise tähtsusega kinnisvara kokkuostuga.

Soome jõuametkonnad korraldasid nädalavahetusel suuroperatsiooni, mille sihtmärk oli strateegiliselt oluliste mereteede ja sõjaliste objektide lähedusest kinnisvara ostnud ettevõte, vahendas "Aktuaalne kaamera".