Meie võlakirjaturg on veel marginaalsem. Eesti Panga statistika andmetel on Eesti ettevõtted emiteerinud võlaväärtpabereid 1,5 miljardi euro väärtuses, millest märkimisväärse osa moodustavad Eesti Energia ja Eleringi võlakirjad, mis on populaarsed pensionifondide portfellides juba praegu.
Kui pensionifondide sundpatriotiseerimise eesmärk on nende raha toomine Eesti majandusse, siis siin tekib ka küsimus, kas investeeringud lähevad ikka sinna, kuhu loodetakse. Kui fondid ostavad börsilt või börsiväliselt järelturult, lähevad kohalikku majandusse vaid kohalikelt investoritelt ostetud aktsiad.
Näiteks Swedbank maksis 2005. aastal Hansapanga ülevõtmisel investoritele 1,7 miljardit eurot, millest Eestisse tuli vaid 300 miljonit. Ülejäänud 1,4 miljardit eurot läks välisinvestoritele.
Aktsiate emissioonil – nii avalikul kui ka kinnisel – võib emiteerida uusi aktsiaid, mis lähevad majandusse, aga aktsiaid võivad müüa ka varasemad omanikud. Vähemalt osa varasematele omanikele minevast rahast võib minna hoopis välismaale.
Näiteks Nordeconi (toonase nimega Eesti Ehitus) 2006. aastal toimunud aktsiate avaliku esmaemissiooni mahust moodustas pool uute aktsiate emiteerimine, poole mahust müüsid aga ettevõtte varasemad omanikud eesotsas Toomas Lumaniga.
Enam-vähem sama toimus Ekspress Grupi aktsiate esmaemissiooniga 2007. aastal. Pool emissioonil saadud rahast läks meediaettevõttele, mis aitas neil hiljem omandada Delfi ja Maalehe, pool aga läks Hans H. Luigele. Ajakirjandusest võib lugeda, et vähemalt osa sellest rahast mattis ta Rumeenia ja Aserbaidžaani maatükkidesse.
Mille aga pensionifondide sundpatriotiseerimine kindlasti kaasa toob, on aktsiahindade kiire või isegi ülikiire tõus. Äripäeva börsitabelitest nähtub, et aktsia hinna ja kasumi suhte järgi (aktsia hinna kasumi ehk p/e suhte järgi hinnatakse, kas mingi aktsia on kallis või odav) on meie börsiaktsiad üsna kallid, neist kalleim ehituskontsern on Nordecon.
Kokkuvõttena võib öelda, et ei ole küll kindel, kas aktsiahindade tõus ka majandust elavdab, kuid kindel on see, et börsiettevõtete praeguste aktsionäride, eriti suuromanike vara väärtus kasvaks kindlasti. See tõus võib olla üsna märkimisväärne.