/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2012/12/19/1492346t1hcab7.jpg)
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ( EVEA ) teatas, et ei toeta kohustusliku tööõnnetuskindlustuse loomist, sest see ei aita ennetada tööõnnetusi, vaid on tööandjale täiendav, olgugi varjatud, maks.
Väikeettevõtjad: tööõnnetuskindlustus on varjatud maks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus tugineb suuresti argumendil, et kuna kehtivas tööõnnetuste hüvitamise süsteemis kantakse enamik tööõnnetustega seotud kuludest läbi solidaarse sotsiaalkindlustussüsteemi, on tööandjate individuaalne vastutus suhteliselt madal. See on ka põhjus, miks tööandjate motivatsioon töökeskkonda panustada ning tööõnnetusi ennetada on piiratud, seisab EVEA pressiteates.
EVEA hinnangul on väljatöötamiskavatsuses toodud väited pealiskaudsed ning ebapiisavad, et täielikult tööandjate kanda jääva tööõnnetuskindlustuse süsteemi rakendada.
Sotsiaalministeerium jätab väljatöötamiskavatsuses arvestamata, et paljude tööõnnetuste põhjuseks ei ole tööandjapoolne töötervishoiu- või tööohutuse nõuete eiramine, vaid töötaja hooletus, kolmandate isikute tegevus või muud asjaolud.
On ebaõiglane panna kõigile tööandjatele täiendav maksukoormus sundkindlustuse näol, kui tööandja süül juhtunud tööõnnetusi toimub vaid osades sektorites ja/või ettevõtetes.
Ühe peamise puudusena näeb EVEA ka seda, et väljatöötamiskavatsus käsitleb ainult üht osa tööga seotud tervisekahjustustest – tööõnnetusi. Täielikult on tähelepanuta jäetud tööga seotud haigused, s.h. kutsehaigused. Samas aga peab EVEA vajalikuks rõhutada, et tööandjate igapäevased kulutused just tööga seotud haigestumiste ärahoidmiseks süstemaatilise riskihindamise, ennetavate meetmete rakendamise, tervisekontrolli jms näol on väga suured ning paljudele, eriti maapiirkondades tegutsevatele VKE-dele (väikestele ja keskmistele ettevõtjatele) juba täna üle jõu käivad.
«Oleme seisukohal, et tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste teemad tuleb ühendada ning läbi vaadata koos. Selle käigus tuleb luua selge käsitlus raskete ja kergete tööõnnetuste eristamiseks, luua kaasaegne käsitlus tööga seotud haigustest, vähendada tööandjate kulutusi tervisekontrollile, täpsustada töötervishoiuarstide ülesandeid ning pädevust ning tagada töötervishoiuteenuse kättesaadavus kõikjal Eestis,» kommenteeris EVEA volikogu liige ja jurist-töökeskkonna konsultant Ille Nakurt-Murumaa.
Lisaks peab EVEA vajalikuks vabastada erisoodustusmaksust kõik tööandjate kulud töötajate haigestumist ennetavatele tegevustele või tervishoiuteenustele, mida tehakse töötajate motiveerimiseks lisaks kohustuslikule tervisekontrollile.
Nakurt-Murumaa sõnul jääb selgusetuks, miks on väljatöötamiskavatsuses probleemi võimalike mitteregulatiivsete lahenduste kaalumisel kõrvale jäetud avalikkuse teavitamise ja seniste regulatsioonide parema rakendamise võimalus, sest tööõnnetuste arvu vähendamisel on töötajate aga ka tööandjate teavitamise mõju raske üle hinnata.
«Täna on ju sarnaselt töötajatele ka tööandjad olukorras, kus teadmiste ja ressursside nappus on paljude probleemide, s.h. ka töökeskkonda vähese panustamise peamine põhjus,» ütles Nakurt-Murumaa. Parem teavitamine ja juba kehtivate regulatsioonide tõhusam rakendamine maksukoormuse tõusu asemel on tema sõnul kindlasti positiivsema mõjuga nii VKE-dele, töötajate tervise säilimisele kui majanduskeskkonnale laiemalt.