Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/09/23/11440861t1hd132.jpg)
Teadlased on esimest korda valimiste ajaloos välja arvutanud, kui palju läheb riigile administratiivkuludena maksma iga hääl, mis valimistel antakse kas elektroonselt, eel- või valimipäeval hääletades. Kõige kallimalt tuleb kätte eelhääletuse hääl, selgub tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadlaste tööst.
Oktoobri algul avaldatavat teadustööd juhtinud instituudi e-valitsemise professor Robert Krimmer võttis aluseks mullu 5.–15. oktoobrini korraldatud omavalitsusvalimised, millel anti kokku 586 519 häält, neist eelhääletusel 120 888, e-hääletades 186 034 ning valimispäeval 279 597.