/nginx/o/2011/11/21/845330t1hf38d.jpg)
Euroopa poliitikud esitlevad Iirimaad kui näidet edukast päästeoperatsioonist euroalas ja armastavad sellest lähtuvalt rõhutada: finantsabi-kasinuse kokteil toimib. Inimesele, kes nõrga sisenõudluse keskel äri ajada üritab, olukord nii päikeseline pole.
Võtame näiteks Bill Dawsoni, kes Dublini õnnetus Ballymuni eeslinnas prillipoe avas: kaheksa kuud hiljem on aeg uksed kinni panna. Kauaoodatud ja -lubatud metrooühendus Ballymuniga pole ainus projekt, mille Iiri valitsus rahahäda tõttu edasi on lükanud.
«Ma panin poe püsti, sest siia lubati metrood ja uut ostukeskust,» ütles Dawson. «Nüüd selgub, et ei tule siia midagi. Ei tule siia piisavalt äri, et minu poodi üleval pidada.»
Ballymuni jaemüüjad pole ainsad, kel pead norus. Sama tujutud on kümned tuhanded koduturul tegutsejad, sest nõudlus tammub otsekui mudas juba kolm aastat. Euroopa Liidu ja IMFi abiga seotud karmid kärped, kõrge töötus ja inimeste suured võlad on teinud oma töö.
Iiri keskpank ennustab, et eratarbimine kukub tuleval aastal veel täiendava 2,6 protsendi jagu, kuna eelarvesse tuleb kärpeid veelgi. Nüüd on Dublin mures, et kui tuleval nädalal tuleb tähistada EL-IMFi paketi esimest aastapäeva, võib tuju tuksi keerata teadmine, et habras ekspordist kantud taastumine ähvardab koduse kasinuse ja välisilma ebakindluse tõttu rööbastelt maha sõita.
Alastes 2008. aasta pangakriisist on Iirimaa juba rakendanud 20 miljardi euro eest kasinust. Valitsus on veel 12,4 miljardit sedasama valmis seadnud, et tulla aastaks 2015 toime EL-IMFi eesmärgiga: saada eelarvepuudujääk 3 protsendi peale SKTst.
Neil O'Leary, kes juhib kütuse- ja kütteõli tarnija Topazi nõukogu, ütleb, et mitme aasta pikkune kasinus ja kärpimine võivad teha nõudlusele rohkem liiga, kui karta osati.
«Iiri tarbimine kuivab üha rohkem ja rohkem kokku. Inimesed säästavad isegi asjade pealt, mida varem peeti esmatähtsateks. Näiteks kütuse pealt. Pliivaba bensiini võetakse kõvasti vähem. Esimest korda on vist olukord, kus ringi sõitmist peetakse liiga kalliks lõbuks,» ütles O'Leary.
Niisugune nukrus on teravaks kontrastiks reipale toonile, mida Euroopa Iiri majandusest rääkides kasutab.
«Iirimaa on maa, mis oli 2008. aastal – kui kriis meid tabas – kuristiku veerel. Aga täna on nad tormiselt merelt samahästi kui tagasi, pea-aegu kriisist väljas,» teatas Prantsuse president Nicolas Sarkozy ajakirjanikele Brüsselis.
Euroopa optimism tuleneb tõsiasjast, et Iirimaa saavutas tänavu tänu ekspordile tagasihoidliku majanduskasvu, mis valitsuse ennustust mööda tuleb umbes 1 protsent sisemajanduse kogutoodangust. Mullusega võrreldes kasvas eksport tänavu esimese 9 kuuga 5,4 protsenti, peamiseks veduriks olid Iirimaal esindatud rahvusvahelised ettevõtted.
Goodbody Stockbrokers ütleb, et elujõuline ekspordisektor ja hingevaakuv siseturg viitavad Iiri majanduse Jekylli ja Hyde’i stiilis loomusele, mistõttu riik on mahakäiva globaalnõudluse suhtes haavatav.
«Iirimaa teeb edusamme, kuid nagu ka teiste Euroopa majanduste puhul seisneb risk peamiselt selles, et majanduskasv jääb praegustele prognoosidele alla ja siis ei tulda eelarveliste eesmärkidega toime,» ütleb Goodbody Stockbrokersi analüütik Dermot O'Leary.
Ta selgitab, et kuna maailmamajanduses on palju ebakindlust, aeglustub ekspordikasv 2012. aastal kindlasti. Laenukoormusest üritavad vabaneda nii pangad, valitsus kui majapidamised – mis aga kuulutab ette sisenõudluse jätkuvat kahanemist, ütleb O'Leary.
Iiri valitsus prognoosib 2012. aasta majanduskasvuks 1,6-protsenti SKTst, 2013. aastaks aga 2,5 protsenti. 2013. aastaks peaks riigivõlg tõusma 118 protsendi ehk tipptaseme peale, hakates siis allapoole tulema.
118-protsendiline riigivõlg oleks aga ohtlik tase – kui kasvu peaks tulema oodatust vähem.
«Ei saa võtta kindla peale, et võlg on paketi lõppedes jätkusuutlik, selles mõttes et Iirimaa saaks 2013. aastal tegelikult turule tagasi tulla,» ütles Dublini Ülikooli Kolledži majandusõppejõud Colm McCarthy.
Tema hinnangul on Iirimaal oma võla asjus – millest ligi pool tuli pankade kreeditoride päästmisest 2008. aastal antud pangagarantii tõttu – vaja täiendavat Euroopa abi.
«Kui oleks olnud tsentraliseeritud pangajärelevalve ja pankade pankrotireeglid, nagu ühes õiges rahaliidus peab olema, siis oleks pankade päästmise kulud ära jagatud ja Iirimaa ei oleks võb-olla üldse praegu paketi peal,» ütles McCarthy.
«Püstihull on see väikeriik, mis astub eurosse ilma tsentraliseeritud järelevalve ja pankrotireegliteta,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2011.